100 000 eurot läks raisku: erakondadel kulus presidendivalimiste kampaaniale omajagu raha
Valimised on lõppenud ja presidendiks sai parteitu Kersti Kaljulaid, kuid eelnenud viis valimisvooru jõudsid siiski erakondade rahakotte kergendada.
Kõige suuremad kulutused tegi Keskerakond. 35 000 eurot läks peamiselt reklaamile ning valimispäevade üritustele. Nii riigikogus kui valimistekogus kandideerinud Mailis Repsi toetuseks koostati tema vaateid tutvustav brožüür koos pastakate ja märkmikutega. Suur summa kulus ka valimispäeva üritusele Nordea kontserdimajas, kus pakuti külalistele nii hommiku- kui lõunasööki ning tutvustati Keskerakonna vaateid.
Kui Mailis Reps ja Siim Kallas kandideerisid nii riigikogus kui valimiskogus, siis Mart Helme kandidatuur esitati vaid viimases. EKRE fraktsiooni esimehe Martin Helme sõnul kulus valimistele kokku 12 600 eurot, millest suurem osa läks erakonna kassast. "Peamised kulud olid Mart Helme elulooraamatu tegemine ja esitlemine, saatsime raamatu postiga ka kõigile omavalitsusjuhtidele. Lisaks kohtumisteseeria valijameestega ning pisut ka ostetud reklaami," ütles ta.
Isamaa ja Res Publica liidu peasekretär Kert Karus ütles, et erakonna kulud jäid 10 000 euro piiresse. "Sellest 9000 eurot kulus Allar Jõksi toetava voldiku trükkimisele ja levitamisele ning ülejäänud olid kandidaadi piirkondade külastamisega seotud jooksvad kulud - transport, kohvilauad kohtumistel jms. Kulud jäid kavandatud piiresse."
IRL-i toetus ei katnud aga täielikult Allar Jõksi riigikogu ja valimistekogu kandidatuuri. "Algusest peale oli põhimõte, et lähtume talupojatarkusest ja teeme vaid neid kulusid, mis on hädavajalikud. Kuna kampaania algusest oli selge, et valimised jõuavad valimiskokku, siis ei olnud ka valimisralli pikkus üllatav," rääkis Jõks.
Allar Jõksi sõnul oli suurim kulu uue kodulehe tegemine ja selle haldamine. "Lisaks kulus raha ka kütusele, majutusele, trükistele, PR kuludele, toitlustamisele jms. Kõiki kulusid ei ole kokku löönud, aga suurusjärk on 40 000. Suurema osa tasusin ise. Lisaks panustasid ka toetajad, kes julgustasid mind kandideerima,“ selgitas Jõks.
Sarnaselt Allar Jõksile pidi oma kampaaniat ise rahastama ka Marina Kaljurand, aga kuna ta viibib parasjagu puhkusel, ei õnnestunud Ärilehel viie päeva jooksul tema kommentaari saada.
Eiki Nestor kandideeris riigikogu esimeses voorus ning sotsiaaldemokraadid toetasid teda ligi 10 000 euroga. "Üle poole sellest kulus kampaaniaajalehe trükkimisele ja levitamisele. Olimegi arvestanud 10 000 euroga ja sellest ei läinud ei üle ega alla. Muidugi meie jaoks jäi kampaania lühemaks, sest Eiki Nestor valimiskogus ei kandideerinud," selgitas SDE meediajuht Heidi Ojamaa.
Kõige vähem kulutas presidendivalimistele oma kandidaadita Vabaerakond. Kevadel alustati kandidaatide Marina Kaljurand, Indrek Tarand, Jaak Jõerüüt ja Allar Jõks kuulamisi. "Rentisime selleks arhitektuurikeskuse ja rahvusraamatukogu ruume kokku neljaks ürituseks kogusummas 577,64 euro eest. See on Vabaerakonna riigikogu saadikute kulu. Erakond ei kulutanud raha, erakonna liikmed panustasid oma aega suvisel telgituuril," vastas Vabaerakonna avalike suhete juht.
