Mõistagi saab seda teha vaid registreeritud ja varasema töökogemusega töötute puhul. Maakondade lõikes koostatud ülevaade, mida töötukassa plaanib edaspidi kord kuus uuendada, on kõnekas.

Ühtepidi on arvud ootuspärased: kõige rohkem on nn vabade töökäte tabelis neid, kes viimati on olnud seotud ehitusega, tootmisega, assisteerimisega kontoris või kõigi nende inimeste liigutamisega (personalitöötajad). Ka see on ootuspärane, et pea igas valdkonnas on praegu ilma tööta inimesi enim Tallinnas ja Harjumaal, Ida-Virus ja Tartuski. Teistpidi aga kerkivad esile küsimused: miks luua sotsiaalseid töökohti sinna, kus hulk inimesi on just tööta jäänud – kasvataja või õpetaja abid näiteks. Jaanuari lõpu seisuga oli neid 31 inimest. Mõistagi ei tea me antud tabeli põhjal seda, mis põhjusel see neile viimaseks töökohaks jäi, nii võib tegelik nn üleliigsete arv olla palju väiksem.

Meil on ikka veel üle pea ulatuvad määrdunud  lumehanged ja on ka  422 inimest, kes viimati töötasid majahoidja või kojamehena ning nüüd mingil põhjusel enam mitte. 1572 inimest, kelle viimane amet oli keevitaja, aga ometi on keevitajaid kogu aeg puudu. 152 töötu juuksurit, 3356 töötu müüja ning tööandjate suhetesse, kel omakorda kuidagi ei õnnestu palgata 217 müüjat ja 56 iluteenindajat – just nii palju oli nädala eest neile tööpakkumisi – on vastuolu juba eos sisse kodeeritud. Enne ei muutu midagi, kui muutuvad mõtteviis ja suhtumine. Kas või kassiiri töösse kui naistetöösse.

Nii või teisiti: uudne tabel, mis peaks töökäsi vajavale töö-andjale andma pildi sellest, kus piirkonnas ja kui palju on neid, keda just tema vajab, on üks ütlemata huvitav lugemine. See joonistab Eesti elust selge pildi.

Upakil rahaasjad

Mõned kõnekad arvud. Eestis oli jaanuari lõpu seisuga 62 inimest, kes töötukassas end arvele võttes olid märkinud viimaseks tegevusalaks „finantsjuht” või „finantsosakonna juhataja”. Lisaks 1293 eri astme raamatupidajat, 70 majandusanalüütikut või ökonomisti, 88 pangatellerit. Kontoripreilide ja -prouadega on üldse kehvasti: uut tööd on otsima tulnud 1116 endist sekretäri, juhiabi, assistenti. Lisame siia juurde veel 210 andmesisestajat.

Ja ärgem unustagem 188 ettevõtte tegevjuhti või juhatuse esimeest!

Kriis ei küsi, kas oled valge- või sinikrae. Sinikraede read on saanud kõvasti räsida: tööta on 68 trükkalit, 788 puidutöötlejat, 735 masinõmblejat, 79 osakonnajuhatajat tööstuses, 806 meistrit-töödejuhatajat, 60 tootmise planeerijat, 173 tootmisliini või -seadme operaatorit, 117 koostetöölist, 3920 lihttöölist, 294 jäätmesorteerijat, 147 katlakütjat, 1572 keevitajat, 437 kraavikaevajat ja teetöölist, 974 käsitsipakkijat, 193 juhutöölist – see on vaid vaevalt kolmandik pikast nimekirjast.

Pole tarbimist, pole tööd

Me ei osta ega ehita, remonti ka ei tee. Ei lase rätsepaülikonda õmmelda, ei söö väljas, lapsehoidjale raha ei leia. Tagajärg: 4517 töötut üldehitajat, 180 müürseppa, 476 ehituspuuseppa, 460 tislerit, 344 ehituse oskustöölist, 1067 maalrit-siseviimistlejat, 1226 ehituse abitöölist, 319 töödejuhatajat ja pea teist sama palju projektijuhte, 70 ehitusarhitekti ning 47 sisekujundajat.

Mõistagi on tööta ka: 1191 kokka, 687 köögi abitöölist, 661 ettekandjat-kelnerit-baarmeni, 2638 klienditeenindajat, 1141 rätsepat, 135 lapsehoidjat.

Kevadele vastu astuvas Eestis mõtiskleb oma tuleviku üle vähemalt 84 kõrgkooli õppejõudu, teadurit; 33 endist linnapead või vallavanemat, 76 riigiameti või inspektsiooni juhti, 204 riigiametnikku, 77 juristi, 63 politseinikku, konstaablit; ligikaudu 141 ajakirjanduses töötanut, 780 müügiesindajat, üheksa näitlejat, kümme moedisainerit, kaheksa modelli ja üks mölder.

Kommentaar

Anne Lauringson, töötukassa analüüsiosakonna juhataja

„Et välja tuua, milliste ametialade inimestel on praegu raskem või kergem, peaks nende arvu kõrvutama vastavate ametialade tööpakkumistega. Ehk siis näiteks müüjaid, müügiesindajaid, raamatupidajaid on registreeritud töötute hulgas üsna palju, aga samas on neile ka küllaltki palju tööpakkumisi. Samas ehitajatele, keda on töötute seas samuti väga palju, on pakkumisi vähe, mis tähendab, et neil on tunduvalt raskem tööd leida.

Samuti on lihttöölisi ja sõidukijuhte registreeritud töötute hulgas neile mõeldud tööpakkumistega võrreldes väga palju. Erinevaid arste ja aineõpetajaid on jällegi küllaltki vähe, aga tööpakkumisi siiski liigub. Mis tähendab, et hariduses ja tervishoius võib kohati esineda lausa tööjõupuudust. Kuigi üldiselt on töö leidmine raske igal ametialal, on see siiski veidi kergem valgekraedel: kui võrrelda vastavaid registreeritud töötute ja tööpakkumiste arve, on esimestele mõeldud tööpakkumisi rohkem.

Praegu peab tööandja konkreetse töökoha täitmiseks võtma ühendust meie tööandjate konsultandiga, kes aitab sobivad kandidaadid välja sõeluda. Selleks, et lähitulevikus saaks tööandja ise registreeritud töötute seast kandidaate otsida, vahetatakse tööturuameti vana info-süsteem välja, sest selle külge pole tehniliselt võimalik aja-kohast iseteeninduskeskkonda luua. Kuni iseteenindusportaal valmib, aitab veebilehe statistika anda huvilistele üldist ülevaadet vabast tööjõust, sh kord kuus uuendatavast töötute jaotusest viimase ameti lõikes.”