Ajalooline kaubandusleping muudab nii mõndagi ka Euroopa jaoks

Suur vabakaubandusleping tähendaks EL-ile positiivset arengut. Vaikse ookeani regioonile joostakse tormi.

Üleeile tuli teade, et pärast viis aastat kestnud keerulisi läbirääkimisi on 12 riiki leppinud kokku Vaikse ookeani ülese vabakaubanduslepingu ehk TPP (Trans-Pacific Partnership). Tegemist on riikidega, mis moodustavad maailma majandusest ligi 40%. Euroopa Liidul oleks sellest lepingust palju võita. Kahtlane on aga see, kas see saab reaalsuseks.

USA, Jaapan, Mehhiko, Kanada, Singapur, Austraalia, Malaisia, Vietnam, Uus-Meremaa, Tšiili, Peruu ja Brunei delegatsioonid jõudsid USA-s Atlantas keerulises lepingus üksmeelele. Nüüd on vaja igas riigis see ka ratifitseerida. See pole lihtne ülesanne, sest tegemist on ambitsioonika lepinguga. USA-s on tekkinud olukord, kus lepingu vastu on president Barack Obama enda partei, demokraatide esindajad. Lepingut on toetanud vabariiklased. Roosiline pole olukord ka paljudes teistes TPP-ga seotud riikides, kus peamiselt kritiseeritakse karme ja kohati väga piiravaid meetmeid, mille USA on lepingusse pannud. Selle taga nähakse Ameerika korporatsioonide kõrvu ja nende lobitööd.