180 miljoni euro mees: kui riiklik klassiviha õhutamine lõpeks, mõtleksin, kas parteidele annetada

Viru Keemia Grupi (VKG) suuromanik Priit Piilmann (50) räägib Ärilehele, miks ta ei ole erakondadele kunagi sentigi annetanud, kui palju teenis VKG mullu kasumit ja kuidas sattusid valitsuslepingusse tema ettevõttele soodsad punktid.

Leidsin seda intervjuud ette valmistades Äripäeva artikli 2002. aasta jaanuarist. Selle pealkiri on „Priit Piilmann ootab politsei kutset”. Kas saite kutse?

Mind ei ole kunagi milleski kahtlustatud ega süüdistatud. Olen ammu tahtnud seda aega unustada. Sel ajal kirjutati minust palju ja ainult halba. Eks mingil määral ka teenitult, kuid suures osas oli selliste artiklite taga tegelikult äriline võitlus. Eriõli (see ettevõte kuulus Piilmannile – toim) oli erastanud Kiviteri ja ostnud Balti Baasi ehk Hoisti Kraana aktsiad.

Olime läinud suurte meeste mängumaale. Nendest ettevõtetest oli huvitatud Endel Siff. Võitlus oli äge, pidevalt anti meediasse laimavat informatsiooni. Minu võime meediaga suhelda on olnud alati nõrk. Samuti ei suutnud ma valida endale piisavalt ausaid advokaate, usaldasin liialt. Mingil hetkel liitusid mõningad minu esindajad Siffi leeriga ja tulemuseks läks ka Balti Baas.

Minu mäletamist mööda suutsime kõikide jamade kiuste siiski Eriõli pankrotist välja tuua, maksuametile ja teistele tasuti võlgnevused. Hiljem lihtsalt lõpetasime Eriõli tegevuse likvideerimisega. Ajad olid tõesti segased, võitlus positsiooni pärast oli karm.