2013. aasta maakondliku keskmise palga ja piirkonna ruutmeetri hinnavõrdluse kohaselt sai Harjumaa ja Tartumaa inimese keskmisest kuupalgast osta samasse kohta napilt ühe ruutmeetri korteripinda. Valgamaal ja Jõgevamaal sai piirkonna keskmisest kuupalgast osta aga 5,7 ruutmeetrit.

1Partner Kinnisvara juhi Martin Vahteri sõnul on statistiline fenomen, et väikelinnas jõuab keskmist palka saav kohalik inimene lubada endale rohkem ruutmeetreid kui pealinna keskmist palka teeniv elanik. “Praeguseks on vahe Tallinna ja Kesk- ning Lõuna-Eesti vahel veelgi suuremaks kärisenud. Paljudes maakohtades on kodu soetamine viis korda kättesaadavam kui Tallinnas või Tartus,” ütles ta.

“Mõnes endises kolhoosikeskuses saab korteri juba paari tuhande eest. Samas on näiteks Kesk-Eesti odavasse ja vähelikviidsesse piirkonda kodu ostmiseks laenu saamine pangast väga keeruline. Raha peab kas ise kuuhaaval kokku koguma või võtma kalli intressiga väikelaenu,” lisas Vahter.

Tema sõnul maksab soodsaimates maakondades korteri ruutmeeter keskmiselt 120-150 eurot, mis on uue hoone ehitushinnast kaheksa korda madalam. “Kui sellisesse piirkonda ise uus maja ehitada, siis tuleb arvestada, et pärast müües on nõudlus väike ja sissepandud raha tagasi saada pole lootust,” märkis Vahter.