2006. aasta eelarve kava sai heakskiidu
“Eelarve on tasakaalus, jätkusuutlik ja professionaalselt ette valmistatud,” ütles Sõerd. “2006. aasta riigieelarve on meie riigi ja majanduse edu märk — võrreldes selle aastaga on eelarve kasvanud üle 15 protsendi, kusjuures üksikisiku tulumaks langeb järgmisel aastal ühe protsendi võrra. Samas panevad edukad ajad meile kohustuse investeerida tulevikku ja valmistuda majanduslikult keerulisemateks oludeks. Järgmise aasta eelarve kava on koostatud just seda silmas pidades,” lisas rahandusminister.
Võrreldes juulis valitsuskabinetis esimesel lugemisel olnud kavaga on praeguse eelarveprojekti maht ligi kahe miljardi võrra suurem. Sellest 1,6 miljardit lisandus pärast seda, kui Rahandusministeerium tõstis hea majandusolukorra tõttu järgmise aasta majanduskasvu prognoosi 6,2 protsendilt 6,6 protsendini. Üle 300 miljoni tuli juurde siseministeeriumi välisvahendite kasutamise võimekuse ümberhindamisest.
Lisavahenditest suunatakse täiendavalt 471 miljonit haigekassale ravikindlustuse kulude katteks, 507 miljonit pensionikindlustuse esimesse ja 103 miljonit teise sambasse. Lisaks sellele suurendatakse pensionikindlustuse reservi muude maksutulude arvelt 100 miljoni krooni võrra.
“Tänu sotsiaalmaksu heale laekumisele ning 2005. aasta lisaeelarvest ja 2006. aasta eelarvest eraldatavale suurenevad oluliselt pensionireservi vahendite mahud ja reservi jääk on tuleva aasta lõpuks 1,3 miljardit krooni,” selgitas Aivar Sõerd.
Võimalike Euroopa Liidu trahvide ja tagasimaksete katmiseks on eelarveprojektis ette nähtud 250 miljonit krooni. “Kui vaadelda eelarvet tervikuna, on kõige suurem kasv kindlasti sotsiaalsfääris,” ütles rahandusminister Aivar Sõerd. “1. aprillil tõuseb pension 3000 kroonini, mis tähendab pensionide maksmiseks mõeldud summa suurenemist eelmise aastaga võrreldes kahe miljardi krooni võrra.” Rahandusministri kinnitusel on lisaks eakatele mõeldud ka lastele ja nende vanematele.
“Vanemahüvitisteks on ette nähtud 240 miljonit rohkem kui 2005. aastal, see lubab hüvitiste maksmise aega kolme kuu võrra pikendada. Perede elu peaks kergemaks tegema ka tasuta koolitoidu summa tõus 103 miljonilt 253 miljonile kroonile,” sõnas Sõerd. Võrreldes eelmise aasta võimalustega on läbi haigekassa tervishoiule suunatud raha 1,265 miljardi võrra rohkem. Sellest kasvust laekub 439 miljonit juba 2005. aasta lisaeelarvega.
Haiglavõrgu arendamiseks suunatav raha suureneb 79 miljonit ning kiirabi rahastamine on 27 miljoni võrra suurem. Märkimisväärselt paraneb ka hariduse ja teaduse rahastamine, muu hulgas näeb eelarveprojekt teadus- ja arendustegevusele ette üle miljardit krooni.
Kutseharidus saab juurde 228,8 miljonit, sellest 67 miljonit läbi tänavuse lisaeelarve. 2006. aasta eelarve eelnõus on arvestatud ka õpetajate ja kultuuritöötajate palgatõusuga. Üle neljaaastase vaheaja järel suurendatakse kohalike omavalitsuste tasandusfondi 55 miljoni krooni võrra ja tulumaksuprotsenti 11,7 protsendilt 11,8 protsendile.
Seeläbi suureneb omavalitsuste tulubaas rohkem kui 110 miljoni krooni võrra. Omavalitsuste poolt teederemondiks ja korrashoiuks kulutatav teederaha kasvab enam kui kaks korda: 117 miljonilt kroonilt 254 miljonile kroonile. Valitsus arutab 2006. aasta eelarvet 22. septembri istungil, riigikogule esitatakse eelarve eelnõu septembri lõpus.
