"Meie pea kohal on pilv. See on dramaatiliselt tõsine," ütles Mario Cerutti, tuntud Itaalia kohvifirma Lavazza üks juhte, sügisel avaldatud kliimamuutusi uuriva instituudi Climate Institute raporti sissejuhatuses. "Kliima muutumisel võib olla suur mõju lühikese aja jooksul. Küsimus ei ole tegelikutl tulevikus, vaid juba käesolevast ajas."

Raporti kohaselt kaob aastaks 2080 maailmast metsikult kasvav kohvipõõsas. Ärevus on haaranud maailma üht suurimat kohvijoojarahvast soomlasi, kes on kaevanud välja ka kahe aasta taguse ajakirjas Climate Change ilmunud uuringu, mis räägib samuti kohvi viljelusala vähenemisest ilmastiku soojenemise tagajärjel.

"On väga võimalik, et aastal 2080 on kohv vaid väheste nauditav delikatess," rääkis Pauligi hankeosakonna tegevjuht Elisa Markula ajalehele Helsingin Sanomat. Üks siinkandi turuliidreid Paulig ostab maailmas müüdavatest kohviubadest 0,7%.

"Käime regulaarselt kohvifarmides. Kui küsime, mis muresid farmeritel on, siis suurim mure on kliimamuutus," ütles Markula.

Kliima muutumine on juba praegu põhjustanud muutusi sademete hulgas. Arvatakse ka, et see on lisanud kohvipõõsaid piinavaid haigusi, nagu näiteks kohvirooste.

70% maailma kohvikasvatusest moodustab arabica-uba, mis kannatab kliimamuutust kehvemini kui teine populaarne sort robusta. 1500-2000 meetri kõrgusel merepinnast kiltmaatasandikel kasvav arabica peaks kliima soojenedes kolima kõrgemale, kuid näiteks Brasiilias ei ole enam kõrgemal kohvikasvatuseks sobivaid tasandikke.

Kohviviljeluse vähenemine mõjutab otseselt 25 miljonit kohvi kasvatamisega tegelevat inimest üle maailma ja sadat miljonit inimest, kellele kohvitootmine on kaudne elatusallikas. Kohv on nafta järel üks maailma enimmüüdud tooraine.

Paulig, Starbucks, Löfbergs ja Tchibo osalevad World Coffee Research -fondis, mille ülesanne on uurida kohvipõõsaste geneetikat ja parandada selle kasvatamismeetodeid, aga ka leida vahendeid kliimamuutuse mõju leevendamiseks. Üks tee on näiteks kliimakindlamate kohvisortide aretamine, teine olemasolevate istanduste n-ö kliimamuutusekindlaks muutmine, näiteks vett siduvate ja varju tekitavate puude istutamisega.