Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium loodab, et turu avanemine toob soodsamate hindadega kasu nii tarbijatele kui ka pisematele postifirmadele. Eesti Posti konkurendid muutustesse ei usu, öeldes, et konkurents uutest reeglitest ei tihene.

Kui postiturg oli enamalt jaolt avatud juba varemgi, siis nüüd kaotas Eesti Post õiguse ainsana kuni 50-grammiseid lihtkirju laiali kanda. Samal ajal on uutele tulijatele takistuseks riigi kehtestatud makse. Kõik litsentseeritud postiettevõtted peavad kirja pealt riigile maksma 2 krooni ja 30 senti. Ühiselt riigikassasse kogutud summast võib tagastust loota universaalteenuse pakkuja, milleks saab arvatavasti Eesti Post.

„Universaalne postiteenus tähendab, et teenust peab pakkuma üle Eesti ühtlase, valitsuse määratud hinnaga. Riik võib siis hiljem osa kompenseerida, aga see on Eesti Posti pärusmaa, sellele ei laeku ühtki teist pakkumist,” oli Express Posti peadirektor Sven Suurraid kindel.

Tema sõnul on tingimus, et universaalteenust tuleb pakkuda vähemalt poole Eesti ulatuses, liiga range. „Selleks tuleks teha väga suuri investeeringuid,” arvas Suurraid. „Samas tohib teenust pakkuda maksimumhinnaga 5.50. Kui juba Eesti Post ütleb praegu, et vaagub selle hinnaga hinge, siis kuidas peaks konkurent riigile lisaks 2.30 krooni makstes pooles Eestis teenust osutama 3.20-ga?”

Kallaste: see on jama jutt

Lihtkirjaturu olematule avatusele viitas ka D2D juhatuse liige Olle Koop. „Makse võiks seaduse järgi olla null krooni, mis avaks postituru täielikult, või siis kolm krooni, mis kujutab endast majanduslikku lukku. Valitsus otsustas teise äärmuse lähedase maksemäära kasuks, mis tähendab postituru sulgemiskatset.”

Eesti Posti juhatuse esimees Ahti Kallaste vaidleb vastu. „See on jama jutt. Makset peab tasuma ka Eesti Post. Kogu tasandusfondi mõte ongi see, et kasumlikelt turgudelt – Tallinnast, Tartust ja Pärnust – kogutakse raha, et maapiirkondades postiteenus tagada,” ütles Kallaste, kelle sõnul on teised tahtnud tegutseda vaid Tallinnas.

Kallaste usub, et aastas umbes 40 miljonit kirja käsitsev ettevõte teenib uuest süsteemist pigem kahju kui kasu.

Riik hüvitab vaid ebamõistlikud kulutused

•• Kui Eesti Post ei suuda tulevikus konkurentsiametit veenda, et kulutused postiteenuste pakkumiseks maapiirkondades ületavad 5.50 piiri, jääb ettevõte hüvitisest ilma.

•• „Makse laekub riigituludesse ja riik otsustab, kui suurt kuluhüvitist on vaja Eesti Postile maksta. Kui analüüsid näitavad, et 5.50 on ka kompensatsioonita kulupõhine, siis nad toetust ei saa,” sõnas konkurentsiameti peadirektor Märt Ots. Tema sõnul võivad aprillis universaalteenuse osutaja konkursil osaleda kõik postiettevõtted. Praegu on teenuse osutamise kohustus Eesti Postil.

•• Riik on niivõrd laia teenuse tingimuseks Otsa sõnul seadnud vähemalt poole Eesti katmise. „Kui ettevõte postiteenust osutab, siis peab ta katma võimalikult suure ala,” sõnas ta ja lisas, et ei pea seadust Eesti Posti soosivaks.

•• Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna juhataja asetäitja Mart Laas lausus, et väiksemate piirkondade kehtestamine tekitaks postiteenuse kasutajate hulgas segadust ja teenuste osutamine ei jõuaks väikese rentaablusega piirkondadesse.