25 aastat tagasi: Eestis tuli taas käibele kroonid ja sendid

 (11)

RAHAREFORM
RAHAREFORMFoto: ALBERT TRUUVÄÄRT/EPL Arhiiv

Tänavu suvel möödus 25 aastat kuumast suvest, kus Eestis kaotasid kehtivuse Nõukogude Liidu rublad ja kopikad ning rahareformiga tulid käibele Eesti oma valuuta – kroonid ja sendid.

20. juunil 1992 hakkas Eesti Pank Vene rublasid kolme päeva jooksul Eesti kroonide vastu vahetama.

“Kell tiksus. Kontseptsioon, et liigume valuutakomitee süsteemiga edasi, otsustati juba aprilli alguses. Paar kuud oli ettevalmistusaega ja siis hakkasime mai lõpus mõtlema, kas oleme juba valmis – päris ei ole, ootaks veel mõne nädala. Lisaks oli vaja vaadata, kui palju me kulda saame tagasi,” meenutas Eesti Panga presient Ardo Hansson, kes kuulus rahareformi ajal rahareformi komiteesse. “Pärast jaanipäeva lähevad inimesed maale ära. Kui inimesed olid linnadest kaugel, oleks rahavahetuse korraldamine raskem olnud. Mõnes mõttes oli vaja see enne jaanipäeva ära teha. Sisuliselt oli üks nädalavahetus, millal seda teha, ja kui poleks siis teinud, oleks seda ilmselt septembris saanud teha.”

Loe veel

“Ma ei mäleta, kus ma sel jaanipäeval olin. 20. juunit mäletan küll. Eesti Pank oli siis rahandusministeeriumi hoones Liivalaia tänaval. Läksin tööle ning kaks suurt meest tulid juurde ja küsisid: kas teie olete härra Hansson,” rääkis Hansson Ärilehele antud intervjuus. “Vastasin, et olen küll. Öeldi: meie vastutame teie turvalisuse eest järgmised kolm päeva. Ma polnud varem elanud ihukaitsjaga. Kardeti igasuguseid provokatsioone, et inimesed võivad olla vihased. Liikusin linnas turvameestega ringi. Väga ülev päev oli, kui käisin ühest rahavahetuspunktist teise. Ootused olid väga suured. Mina tol ajal ei töötanud ametlikult Eesti Pangas, vaid olin peaministri nõunik, kuid de facto käis kogu töö Eesti Pangas.”

Seotud lood:

“Paar nädalat pärast rahareformi läksin Pärnusse ja leidsin kodumajutuse ranna lähedal. Kuidagi tuli jutuks, et olen rahareformi komitee liige. Proua ütles, et ma seda väga valjult ei reklaamiks,” lausus ta. “Esimesed paar päeva olid väga positiivsed, aga siis said inimesed aru, et nad on vaesed. Algus oli ikka raske, kroon paljastas tegeliku olukorra. Sularahavahetus oli 150 krooni ehk siis alustasid elu umbes kümne euroga, pluss see, mis sul juhtus pangakontol olema. Väga eufooriliseks ei saanud see asi minna.”

Esimesed 150 krooni sai vahetada kursiga 1 : 10 ja ülejäänu kursiga 50 rubla krooni eest.

Eesti oli ka 1992. aastal Harjumaa poole kaldu.

Kunagi salastatud info pole enam saladuse katte all ja Ärileht sai materjalidega Eesti Panga arhiivis tutvuda.

Aruanne „Sularaha vahetus residentidele rahareformi käigus 20.06.1992–22.06.1992” näitab, et Eestis vahetati ligi poolteist miljardit rubla 149,6 miljoni krooni vastu. Praeguses vääringus teeb see summaks alla kümne miljoni euro.

149,6 miljonist kroonist vahetati Tallinnas 53 miljonit ja Harjumaal veel 9,8 miljonit krooni ehk kokku 42%. Tartu linnas vahetati 11,75 miljonit krooni, maakonnas viis miljonit krooni.

Kõige vähem vahetati raha Hiiumaal: 1,2 miljonit krooni. Seda on vähem kui Sillamäe linnas, kus kroone saadi 1,6 miljonit.

On üllatav, kui palju inimesi raha ei vahetanud. Seda tegi ainult 1 096 706 inimest ehk 76% rahavahetusnimekirjadesse kantud inimesi. Põhjusel või teisel üle 300 000 inimese raha ei vahetanud.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare