USA aktsiaturgudel oli 19. oktoobril 1987 must esmaspäev, kus kardeti 1929. aasta stiilis suure depressiooni tagasitulekut.

19. oktoober 1987 läks ajalukku kui USA ajaloo suurima päevase kukkumisega börsikrahh. USA juhtiv aktsiaindeks Dow Jonesi tööstuskeskmine kukkus ühe päevaga 22,6 protsenti ehk 508 punkti, 1738,74 punktile.

Krahhi süüdlaseks peetakse arvutiprogrammide korraldatud kauplemist, eriti portfellis riskide maandamist, mis hakkasid automaatselt aktsiariske kahjumite piiramiseks läbi tuletisinstrumentide nagu futuuride ja optsioonide katma, mis tõi kaasa ka aktsiate hinnahävingu, luues üha uusi müügilaineid ja tõi kaasa laialdase börsipaanika.

Sündmus ristiti mustaks esmaspäevaks ja see jäi terve põlvkonna kauplejatele mällu. Juba krahhile eelnenud börsipäeval ehk reedel langes Dow 108 punkti. See oli aktsiaindeksi esimene vähemalt saja punktine päevane häving. Kui võrrelda esmaspäevast börsipõrgut, siis kaasajal oleks see võrreldav Dow tööstuskeskmise päevase 5000 punktide kukkumisega, kirjutas Barrons.

USA investeerimisväljaande Barronsi toimetaja Alan Abelson kirjutas 1987. aasta 26. oktoobri juhtkirjas, et tegemist ei ole maailma lõpuga. Ta viitas ka New Yorgi kinnisvaraarendajale Donald Trumpile, jagades Trumpi musta huumorit. „Kuidas nimetada jupijumalast maaklerit,“ küsis Trump ja vastas, et kelneriks.

Hiljem selgus, et see ei olnudki maailma lõpp ning mustast esmaspäevast sai vundament USA ajaloo kahele suurimale börsitõusule, 1990-2000 ja 2009. aastal alanud kestvale börsirallile.