30 minutiga Helsingisse: kui palju võiks maksta Tallinna-Helsingi tunneli pilet?

Soome suurim transpordianalüüsidega tegelev firma Sweco tutvustas eelmisel aastal Tallinna-Helsingi tunneli tasuvuse eelanalüüsi. Seal on muu hulgas kirjas ka need piletihinnad, millega tunnel end ära tasuks. Suurim küsimärk eeluuringu osas on see, kas tunneli ehituse hind 13 miljardit eurot ikka on reaalne maksumus? Kas see mitte liiga tagasihoidlik prognoos ei ole?

Aga mis siis kui saaksime tõesti hakkama 13 miljardi euro juurde jääva summaga? Milliseks kujuneks siis tunneli hinnapoliitika?

Esmalt sellest, et eelanalüüsis prognoositi, et aastas toimub tunnelis 11 miljonit nö igapäevareisi ehk siis inimesed liiguvad töö ja kodu vahel. Mitte 11 miljonit inimest vaid reisi. Tegemist on siis pooletunniste rongireisidega. Lisaks prognoositakse tunnelisse 5 miljonit ärireisi, 1,3 miljonit autot ning 8,4 miljonit tonni kaupa.

Hind soomlastele soodne

Eeluuringu järgi võiks ühe suuna pilet tunnelis maksta 36 eurot, mis on Eesti poolt vaadates krõbe hind, kuid suurem osa reise teeks nii või naa soomlased. Autoga reisimine maksaks 70 eurot, mis on ehk soodsamgi kui mõned tänased pakkumised laevadele. Ühe rekka tunnelireis maksaks 450 eurot.

Ärimudeli järgi teeniks tunnel nii aastas kaubarongide pealt 120 miljonit, rekkade pealt 290 miljonit, eraisikute autode pealt 120 miljonit ning rongireisijate pealt 340 miljonit eurot. Kokku teeks see 870 miljonit eurot aastas. Selliste projektide puhul on tavaliselt 40% ulatuses rahastajaks Euroopa Komisjon või panustavad riigid, ülejäänud 60% peale ehitataksegi üles ärimudel. Võetakse laen, mis tuleb tagasi maksta. Eelprognoosi järgi võiks aastane laenu tagasimakse olla 500 miljonit eurot.

Loomulikult ei saa ära unustada, et tunnel ning rongitee (osa sellest jääb ka väljapoole tunnelit) vajab pidevat hooldamist. Eeluuringus on arvestatud, et rongitee hooldus läheb igal aastal maksma 180 miljonit ning tunneli hooldus 70 miljonit eurot. Tõenäoliselt on need summad reaalsuses siiski suuremad.

Täna tunnelit veel ei ole ning ei ole ka selge kas ja millal see tuleb. Enim räägitakse võimalusest, et see võiks valmida kusagil 2040. aasta kanti. Kui tunnel tuleks, siis oleksid selle sotsiaal-majanduslikud mõjud eriti Tallinnale ja kogu Eestile hoomamatud. Kas Tallinnast saaks Helsingi äärelinn, magala? Kas suur hulk soomlasi koliks siia elama ja hakkaks Soome tööl käima? Kui paljud eestlased hakkaks käima tööl Soomes? Mis saab Eesti palkadest ja hindadest? Mis saab Eesti ühest uhkusest, Tallinkist? Küsimusi on palju. Oluline on see, mida on Eestil tunnelist võita.

Samas mõelgem ka sellele, et meie Kalevipojad jõuaks tunneli abil kindlasti jõuluks koju. Loe selle probleemi kohta lugu siit.

Soomlaste aina kasvavast huvist tunneli vastu loe pikemalt tänasest Ärilehe loost.

Hea lugeja, mida sina tunneli ideest arvad? Kuidas tunduvad esialgsed hinnad?