„See on ebareaalne,” lausus Veho Eesti piirkonnajuht Urmas Sild plaani kohta, mille järgi kavatsetakse leida pool tuhat elektriauto ostjat, kellele saaks kinni maksta kuni 50 protsenti auto hinnast ehk 18 000 eurot. Sellisele kokkuleppele jõudis tänavu riik saastekvootide müügitehingu käigus Mitsubishi Corporationiga. Üheks tehingu tingimuseks on seatud, et toetuse saamiseks peavad autod olema müüdud enne tuleva aasta lõppu.

„500 on väga suur arv ning kõik see taandub sisuliselt järgmise aasta peale,” rääkis Sild. Nimelt ei ole veel võimalik elektriautosid riikliku toetusega soetada. Suure soodustuse saamiseks vajalikku korda arutab praegu majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning see loodetakse valmis saada tänavu suveks. Sama tehingu kaudu rajatakse üle riigi enam kui 200 elektriautode kiirlaadimisjaama, kuid neid hakatakse ehitama alles järgmisel aastal ja võrk valmib 2012. aasta lõpuks.

Amserv Grupi juht Raivo Kütt rääkis, et poole tuhande auto müügi õnnestumist päris välistada ei saa, kuid selle tõenäosus on umbes 50 protsenti. „See 18 000 on küll väga suur raha, aga see, mida inimene välja käib, on ka ikkagi ühe korraliku auto raha. Ja asi, mille sa vastu saad, on ikkagi kolmveerand autot,” rääkis Kütt ja lisas, et pigem on ka automüüjad praegu äraootaval seisukohal ja ootavad esimestelt ostjatelt tagasisidet.

„See on psühholoogiline küsimus ja sõltub ennekõike infrastruktuuri väljaehitamisest,” märkis Silberauto Mitsubishi müügidirektor Üllar Born. Tema sõnul on viiesaja auto läbimüümine küll võimalik, ehkki see arv tundub väga suur. Võrdluseks: mullu müüdi Eestis 8848 uut autot, parematel aegadel on müügiarvud olnud siiski ka kolm korda suuremad.

Milline on „plaan B“?

Mis saab aga siis, kui inimeste ostuhuvi nii suureks ei kujune ja elektriautod kaubaks ei lähe? Majandusministeeriumi tehnoloogia- ja innovatsioonitalituse juhataja Jarmo Tuisk märkis, et kui ootused ei täitu, tuleb Mitsubishi Corporationiga taas läbirääkimisi pidama asuda.

Sellisel juhul jääb alles kaks varianti: kas ligi üheksast miljonist eurost koosneva toetusfondi ülejääk jääb lihtsalt kasutamata või suudetakse leida mõni alternatiivne variant CO2 heitekoguste vähendamiseks transpordisektoris erasõidukite osas. Teise variandiga on nõus ka Mitsubishi. Millal saab selgeks, kas läbirääkimisi alustatakse? „Kui vaatame kalendrisse, siis räägime järgmise aasta kevadest,” märkis Tuisk.

Kredexi eluasemedivisjoni juht Mirja Adler märkis, et negatiivse stsenaariumi korral on võimalik kahe variandi rakendamine. Ühe järgi laiendatakse toetuse saamise tingimusi nii, et lisaks eraisikule saab soodustust taotleda ka ettevõte. Teise järgi suurendatakse toetust.

„Selle tõenäosus on väiksem, sest toetus on niigi väga suur,” rääkis Adler.

Jaotuskava valmib jaanipäevaks

•• Tehingu ühe osa järgi eraldatakse 507 Mitsubishi iMievi elektriautot üle riigi sotsiaal- ja hooldustöötajatele. Selline arv ei ole juhuslik, sotsiaalministeerium küsis möödunud aastal kohalikelt omavalitsustelt, kui suur oleks nende vajadus elektriautode järele. Tallinna linnas tegutsevatel sotsiaaltöötajatel läheks esialgse vastuse järgi vaja näiteks 42 sõiduautot. Tartus oleks vajadus 35 auto järele.

••  See, kui palju autosid kindlad omavalitsused saavad, ei ole veel selge. Praegu valmistatakse ministeeriumis ette määrust, mis paneks paika, mis tingimustel autosid jagatakse. Kui määrus on valmis, mis optimistlike prognooside järgi juhtub jaanipäeva paiku, saavad omavalitsused esitada juba lõplikud taotlused, kui palju sõidukeid nemad tahaksid saada.

•• Ministeerium arvestab autode jagamisel seda, kui palju on piirkonnas sotsiaaltöötajaid, kui palju on neid kliente, kes vajavad koduhooldust, ja kui suureks võiks kujuneda eraldatavate sõidukite kilometraaž. Seda, kas piisavalt paljudel töötajatel on omavalitsustes olemas autojuhiluba, ministeerium ei jälgi.