64 miljoni euro suuruses rahapesus süüdistatavad said lõpliku kohtuvõidu
Rekordilise rahapesu süüasjas tuli esimene kohtulahend mullu septembri alguses, kui Harju maakohus leidis, et kuigi süüaluste tegevuses on olemas rahapesu tunnuseid, ei ole nõutavat eelkuriteo sündmust ja seega ei saa kohtualuseid rahapesus süüdi mõista. Kuna rahapesu süüdistus langes ära, mõistis kohus süüalused õigeks ka kuritegelikku ühendusse kuulumise süüdistuses.
Riigiprokurör Steven-Hristo Evestus ei nõustunud maakohtu järeldustega ning esitas apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtusse, kuid ka teise astme kohus jättis mullu novembris maakohtu õigeksmõistva otsuse muutmata. Seejärel esitas Evestus kassatsioonkaebuse riigikohtusse, kuid see ei saanud teisipäeval menetlusluba. Seega jõustus süüaluste õigeksmõistmine lõplikult.
Evestuse sõnul said antud kaasusega rahapesu käsitlevad uurimised tuleviku tarbeks konkreetsed suunised, millised aspektid peavad olema lõpuni tõendatud.
"Maakohus leidis, et süüdistuses kirjeldatud süüdistatavate käitumises esinevad mitmed rahapesu kuritegudele iseloomulikud tunnused. Variisikute kasutamise fakt osutab selgelt eesmärgile varjata äriühingute ja rahade taga olevaid tegelikke isikuid, mis on rahapesule omane tunnus. Samas märkis kohus, et rahapesu objektiivse koosseisu tuvastamiseks tuleb seega kindlaks teha, kas on toimunud eelkuriteona käsitatav kuriteosündmus, millest on saadud rahapesu objektiks olev vara," analüüsis Evestus kohtuotsuseid.
Prokurör sõnul on kohus nõustunud, et eelkuriteo toime pannud isiku tuvastamine ja tema süüdimõistmine ei ole rahapesu kuriteo tuvastamise eelduseks. "Samas tuleb igal juhul tuvastada konkreetne eelkuritegu, millest on saadud rahapesu objektiks olev vara. Kohus on leidnud, et süüdistuses esitatud skeemi eesmärk ei olnud mitte varjata, et tegu on arveldusraha edastamise tehingutega ehk finantsteenustega, vaid kõigi kontodel teostatud tehingute eesmärk oli hägustada ja raskendada vahekontode kasutamise kaudu raha tegeliku päritolu tuvastamist," selgitas Evestus BNS-ile.
Kohtu seisukoha järgi on äriühingute pangakontodel näilike lepingute alusel rahade edasikandmine rahapesu enda üks osa, mistõttu selline tegevus ei saa olla samaaegselt eelkuriteoks. "Kuna ei ole tuvastatud eelkuriteo sündmust ja süüdistuse kohaselt rahapesu objektiks olevate rahade kuritegelik päritolu, on täitmata rahapesu kuriteo koosseisu üks olulisi tunnuseid, mistõttu mõistis maakohus süüdistatavad neile esitatud rahapesu süüdistuses õigeks," lisas Evestus.
Riigiprokuratuuri süüdistuse järgi lõi 35-aastane Anton varalise kasu teenimise eesmärgil viiest liikmest koosneva kuritegeliku ühenduse, kuhu kuulusid peale tema enda finantsteenustega tegelev äriühing, 46-aastane Sergei, 41-aastane Sergej ja 40-aastane Andrus.
Süüdistuse järgi andis Anton liikmetele ülesande otsida ja värvata variisikud, kes avaksid erinevatele äriühingutele pangas arvelduskontod ning edastaks pangast saadud dokumendid ja internetipanga juurdepääsuparoolid ühenduse liikmetele. Ühenduse liikmed juhendasid variisikuid fiktiivsete dokumentide, näiteks lepingute, ankeetide ja kassa väljamineku orderite koostamisel. Finantsteenuste osutamise fiktiivsete lepingute alusel laekus äriühingu arvele raha, mille tegeliku kasusaaja varjamiseks koostati ebaõigeid andmeid sisaldavaid kassa väljamineku ordereid „lepingupartneritest“ äriühingute nimele, tehti tehinguid näilikult seadusliku tulu teenimise näitamiseks ning teenitud tulust maksti kuritegeliku ühenduse liikmetele näilikult seaduslikul viisil palka.
„Süüdistuse kohaselt tegeles ühendus kuritegeliku tegevuse läbi saadud vara päritolu, omandiõiguse ja tegeliku kasusaaja varjamise ehk rahapesu ning raamatupidamise kohustuse rikkumisega. Süüdistatavad kasutasid oma tegevuses erinevaid välisriikides registreeritud äriühinguid,“ ütles riigiprokurör Steven-Hristo Evestus.
Ühenduse tegevus oli suunatud registreeringuta majandustegevusele finantsteenusega seotud tegevusalal, kus registreering on nõutav. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse kohaselt peavad finantseerimisasutused, kelle üle finantsinspektsioon järelevalvet ei teosta, omama enne tegevuse alustamist registreeringut majandustegevuse registris, mis annab õiguse tegutseda finantsteenuse osutamisega.
Kuritegeliku ühenduse poolt toime pandud kuritegude tulemusena lasti ajavahemikul 2009. aasta maist kuni 2010. aasta aprillini Eestis käibele teadmata päritoluga, omandiõiguseta ja tegeliku kasusaajata raha kokku summas 64 232 317 eurot, 29 710 latti ja 39 985 USA dollarit. Nimetatud rahaga tehingute tegemisel teenis äriühing kuritegelikku tulu vähemalt 199 512 eurot, 116 577 USA dollarit ning 344 latti, seisis süüdistuses.
Riigiprokuratuuri kinnitusel oli seoses selle süüasjaga rahalisi vahendeid arestitud üle kolme miljoni dollari ja üle 1,4 miljoni euro ulatuses. Samuti oli konfiskeerimise tagamiseks arestitud erinevatele äriühingutele kuuluvaid arvelduskontosid, süüdistatavatele kuulunud kinnisvara ja sõidukeid. Rahast osa liikus sularahas Venemaale.
