70 aasta maikuu külmim öö küttis elektrituru kuumaks
Põhjamaade hüdroreservuaarid on madalaimal tasemel alates 2013. aastast.
Aastakümnete külmim maiilm sel nädalal tõstis elektri hinda elektribörsil Nordpool seni maikuus aastaga 33 protsenti. Tavatult külm ilm suurendas ka elektrinõudlust.
„See on kevadkülmpitsitus,“ ütles StormGeo's Nena Analyticsi Oslos töötav peaanalüütik Sigbjorn Seland. „Külm põhjustas ebatavaliselt kalli elektri.“
Hüdroenergia tootjad teavad, et iga kevad saavad nad tänu lumesulamise veele loota hüdroreservuaaride täitumist. Probleemiks on, et reservuaarid ei tühjeneks enne kui uue hooaja vesi saabub. Umbes pool Põhjamaade elektrist tuleb voolavast veest, ülejäänud toodetakse tuumaelektrijaamades ja taastuvenergiast.
Ööl vastu kolmapäeva langes Gotlandi lõunatipus Hoburgis öösel õhutemperatuur miinus 1,8 kraadini. See on külmim mai alates 1942. aastast. Uppsalas ehk Stockholmist põhjas asuvas linnas oli külmim maiöö alates 1947. aastast.
Norra, Rootsi ja Soome reservuaaride veetase oli läinud nädalal madalaimal tasemel alates 2013. aasta aprillist. Aeglasemalt sulav lumi tähendab, et seal on sulada veel nii palju lund, millest saaks toota 100 teravatt-tund elektrit. See võrdub veerandiga piirkonna elektritarbimisest.
See avaldab eelolevatel kuudel mõju kahel moel. Soojemast ilmast kiiremini sulav vesi sunnib elektritootjaid kasvatama toodangut, et reservuaaridesse jääks ruumi värskele veele, mis surub elektrihinna alla. Kui aga lumi sulab aeglasemalt saavad tootjad hoida tootmist tagasi ja teenida elektri eest rohkem.
