"Praegune muudatus, mis valitsusest läbi läks, oli tõsta lahja alkoholi aktsiisi 18% asemel 9%. Kahjuks see ei päästa põhjapiiri kadumist, mis oli ligi 25% meie käibest (ja ka riigi aktsiisitulust). Valitsus valetas, kui ütles, et Soome järgmisel aasta tõstab aktsiisi. Seda otsust tegelikkuses ei ole ja kindlasti aasta esimeses pooles ka ei tule. Soome plaanis aktsiisitõusu alates 1. jaanuarist 2018, kuid tühistas selle," selgitas Noop.

Noopi sõnul muutuvad meie hinnad põhjapiiril soomlaste jaoks ebahuvitavaks ja sisuliselt see turg ning tuluallikas kaob. Ka ei lahenda see otsus tema meelest lõunapiiri küsimust, kuna meie aktsiisitõus jääb samasse suurusjärku Läti aktsiisitõusuga.

"Tõsi, me prognoosisime, et järgmisel aastal oleks esialgse aktsiisitõusu valguses juba 40% õlleturust moodustanud lõunapiir, nüüd tõenäoliselt jääb see osakaal kusagile 35% peale. See tähendab, et lõunapiir enam hüppeliselt ei kasva, kuid probleem on selles, et see kasvab siiski ja selle maht jääb erakordselt suureks. Hinnavahe Lätiga jääb endiselt kahekordseks," ütles ta.

Ta lisas, et lähtudes eeltoodust (põhjapiiri kadumine ja lõunapiiri küll tõenäoliselt väiksem, kuid ikkagi kasv) ning ka sellest, et rahandusministeerium siiani elab pilvedes ega hooma lõunapiiri suurust, peab ta järgmisel aastal 330 miljoni euro saamist riigieelarvesse ebarealistlikuks.

"Arvan, et tõene number jääb 80 miljonist eurost allapoole. Naljakas on see, et tegelikkuses kui riik keeraks selle aasta aktsiisitõusu (+ 90%) tagasi, teeniks ta selgelt rohkem tulu, kuid nii kahjuks meie ametnikud ei soovi mõelda."

Valitsus otsustas eile alandada õlle, siidri ja kange alkoholi aktsiiside veebruarikuist tõusu poole väiksemaks, et vähendada piirikaubandusega seotud riske.

Kehtiva seaduse kohaselt peaks õlle aktsiis kerkima 1. veebruarist 17,65 protsenti, siidri aktsiis 17,89 protsenti ning kange alkoholi aktsiis 10 protsenti. Valitsuskabineti otsuse kohaselt saab tõus olema poole väiksem ning see vähendab planeeritud eelarvetulusid ligi 10 miljonit eurot.