Kinnisvaravahendajate kinnitusel on Tallinna äärelinna korterid aasta algusest kallinenud kuni 20 protsenti. Kesklinna korterite hinnad on väiksema nõudluse ning kallima hinna tõttu jäänud samaks.

Arco Vara elamispindade grupi juhi Andree Ostovi sõnul on Lasnamäe korterite hinnad aasta algusest saadik tõusnud keskmiselt 14 protsenti. "Hinnad tõusid kõigis linnaosades. Tänavu suvel kaubeldi aktiivsemalt kui näiteks kaks aastat tagasi," rääkis Ostov.

INIMESED USUVAD, ET HALVAD AJAD ON MÖÖDAS. Kinnisvarafirma Uus Maa tegevdirektori Jaanus Lauguse hinnangul on Tallinna äärelinna korterite hinnad sel aastal tõusnud kuni 20 protsenti. "Turg oli aktiivne, polnud sellist vaikust nagu suvel tavaliselt," lisas ta.

Vahendajate hinnangul on korterite müügiarvu suurenemise ja hinnatõusu taga majanduskeskkonna ning laenuvõimaluste paranemine ja inimeste suurenenud usk oma tulevikku.

"Inimesed usuvad, et halvad ajad on möödas ning julgevad varasemast rohkem laenata," rääkis Laugus.

Nõudluse suurenemisest tingitud hinnatõus on erinevalt kolme aasta tagusest kinnisvarabuumist tagasihoidlikum. Ostjad ei kiirusta ülehinnatud kortereid ostma.

"Inimesed on oluliselt pragmaatilisemaks muutunud," ütles kinnisvarafirma Ober-Haus tegevdirektor Hindrek Leppsalu. Tema sõnul on korterimüüjad siiski lehekuulutustest ja majandustõusust julgust saades oma kortereid üle hindama hakanud ning tegelikud tehingud toimuvad seetõttu esmahinnast odavamalt.

"Hinnad on natuke rohkem tõusnud kui nõudlus välja kannatab," nentis ta, kuid ei uskunud siiski hindade langemisse aasta lõpuni.

Erinevalt äärelinnast, on kesklinna korterite hinnad püsinud sel aastal stabiilsena, sest sealne ostjaskond on hinnatundlikum.

"Üle 12000–13000 kr/m2 maksvad korterid lähevad raskelt, samuti on kesklinnas rohkem nõutud väiksemad korterid," ütles Uue Maa tegevdirektor Laugus. Kesklinnas praegu rohkem renoveeritakse kortereid, see tähendab, et hoitakse raha kokku, lisas ta.

"Praegu on korteriturul põhiline ostuartikkel äärelinna korterid," kinnitas ta.

Äärelinna ostjaskonda suurendab Lauguse sõnul ka sealsete korterite madalam hind, mis sobib keskmisele korteriostjale. Selleks on keskmine Eesti pere, kellel on maksujõudu umbes 300 000 krooni ja kes finantseerib oma ostu tavaliselt laenuga.

Vahendajate hinnangul võivad korterite hinnad aasta viimastel kuudel veidi tõusta või jääda praegusele tasemele, ka ei prognoosi nad turu aktiivsuse suurenemist.

"Mingit erilist buumi tulemas pole, enam-vähem samamoodi peaks asi jätkuma," ütles Laugus.

Oluliselt hinnad ei tõuse, turg püsib aktiivne ja tehingute arv jääb enamjaolt samaks, kinnitas Ostov.

NOORE PERE LAEN JÄTTIS KINNISVARATURU MÕJUTA. Erinevalt loodetust ei mõjutanud noore pere laen oluliselt kinnisvaraturgu.

"Mingit erilist pärlit ta turule küll ei toonud," ütles kinnisvarafirma Uus Maa tegevdirektor Jaanus Laugus. Tema hinnangul ei erinenud noore pere laenu tingimused tavalistest eluasemelaenudest nii palju, et noorpered oleksid mingi olulise eelise saanud.

Maksejõuline noor pere sai laenu ka enne, seetõttu ei suurendanud see laen kinnisvaraturul osalejate hulka oluliselt, lisas Laugus.

KOMMENTAAR

Korteriostjad on ettevaatlikud

Selle aasta korterimüügi tulemused näitavad ostutehingute arvu kasvu. Parem majanduslik olukord suurendas nõudlust korterite järele, mis omakorda tingis nende kallinemise.

Kogu senine asjade käik meenutab väga kolme aasta tagust sagimist kinnisvaraturul. Toonase rekordilise aktiivsuse kinnisvaraturul põhjustasid laenuintressi vähenemine ning pidevalt paisuv börsimull koos kasvava usuga paremasse tulevikku. Inimesed sattusid eufooriasse ning ostsid pangalaenu abil põhjendamatult kalliks muutunud kortereid.

Loodetavasti ei oota meid sel aastal sama saatus, mis kolm aastat tagasi, kui pärast börsikrahhi ning majandusliku olukorra halvenemist langesid kinnisvarahinnad ning kinnisvaraturg sattus paariks aastaks madalseisu.

Paistab, et inimesed on oma või teiste vigadest õppinud. Keegi ei kipu enam ülehinnatud kortereid ostma – ostu kaalutakse põhjalikumalt ning oma võimalusi hinnatakse reaalsemalt. Võib ju muidugi vastu vaielda – hinnad on ju tõusnud peaaegu samavõrra ning ka tehingute arv läheneb rekordaasta summale. Kinnisvaramaaklerid nimetavad selle aasta hinnatõusu siiski põhjendatuks ja mõõdukaks.

Aivo Vahemets