Aarne Leisalu: teise pensionisamba ümber käib suur hämamine
Tegelikult ei maksa riik teise pensionisambasse MITTE MIDAGI, sest - riik jagab osa isiku poolt makstavast sotsiaalmaksust ümber teise pensionisambasse. Samas vähendab ta sama osa võrra esimese pensionisamba ehk riikliku pensioni aluseks olevat sotsiaalmaksu määra ja selle kaudu ka tulevikus väljamakstavat pensioni.
Teise pensionisambaga jagatakse ümber vaid pensioni kogumise alus ja risk: riiklik pension määratletakse indekseerituna makstud sotsiaalmaksude alusel miinus teise sambasse makstud sotsiaalmaksu osa ja selle suurus on riigi- ja poliitilise riskiga (st sõltub valitsuse ja riigikogu otsustest).
Teise samba pension kujuneb fondi tehtud kodanike maksete ja sotsiaalmaksete ülekandmise alusel, samuti fondi väärtpaberiinvesteeringute tulukuse alusel, mis on peamiselt väärtpaberituru (ja pensionifondi hoidja) riskiga, aga, nagu elu on näidanud, siis ka poliitilise ja riigiriskiga.
Teise samba maksete peatamine oli seejuures tingitud sellest, et riigil oli vaja kogutavat sotsiaalmaksu kasutada riigi keerulise finantsolukorra leevendamiseks (sh riiklike pensionite jooksvateks väljamakseteks) ning polnud võimalust varemlubatud summasid riigieelarvest välja teise samba fondi hoidjate arvetele kanda.
Riigi seisukohalt muutus teise pensionisamba käivitamisega pensionivahendite kogumise horisont:
esimese samba puhul saab riik töötaja makstud sotsiaalmakse kasutada kuni pensioni väljamakseteni jooksvalt ja alles pensioni väljamaksete puhul peab leidma sellele katteallikad (mille tulevikuvõimaluste osas on teadlased avaldanud küllalt pessimistlikke arvamusi).
Teise samba puhul lähevad need vahendid koheselt riigi käest ära pensionifondi haldavasse finantsasutusse koos palgatöötaja poolt sotsiaalmaksule lisaks makstava teise samba pensionimaksega ja seni kuni riik ei sekku või haldaja ei pankrotistu, on need vahendid jooksvas pensionifondi osakute väärtuses väljamakstavad igal hetkel.
Teise samba pensionikogujale on plussiks see, et teise pensionisambasse kogutu on kuni pensioni väljamakseteni päritav, sotsiaalmaksu alusel indekseeritud riikliku pensioni summa aga mitte.
Arvestades viimaste aastate riiklike pensionite aluseks olevate indekseerimise valemite pensionisaajale oluliselt soodsamaks muutumist ja samas finantsturgude languse tõttu teise sambasse kogutud summade prognoositust oluliselt väiksemat tõusu või koguni langust ja riigiriski realiseerumist, on teise sambaga liitunud inimesed üldjuhul kaotajad võrreldes nendega, kellel oli võimalik teise sambasse pensionivahendite kogumist vältida.
Allikas: Pensionikeskus: Kogumispension (e. II sammas) põhineb eelfinantseerimisel - töötav inimene kogub enda pensioni ise, makstes oma brutopalgast 2% pensionifondi. Riik lisab sellele töötaja palgalt arvestatava 33% sotsiaalmaksu arvelt 4%.
Kui kogumispensioniga mitteliitunud töötaja palgalt arvestatakse 33% sotsiaalmaksu, suunatakse sellest 13% ravikindlustuseks ja 20% riiklikuks pensioniks.
Kogumispensioniga liitudes hakkab nimetatud riikliku pensioni osast 4% minema tõesti igaühe enda tuleviku kindlustamiseks ning seda osa ei maksta välja riikliku pensionina.
Kogumispensioniga liitunud isiku riikliku pensioni kindlustusosak muutub nende aastate eest, mil riiklikuks pensioniks laekus 20% asemel 16%, väiksemaks.
