AASTA 2015: Kreeka: Marksistliku ulma läbikukkumise järel on alles vaid valusad valikud
Augustikuus kokkulepitud kolmas abipakett on mahult umbes 86 miljardi euro ringis ning esimesed väljamaksed kreeklastele on sellest tänaseks juba tehtud. Värskeima abipaketi koostamisel oli juhtroll Euroopa Keskpangal ning Saksamaa valitsusel.
Kokku on Kreeka abipakettide maht umbes 320 miljardit eurot, mida on näiteks kolm korda rohkem kui kuluks uue rahvusvahelise kosmosejaama (ISS) ehitamiseks ning selle käigushoidmiseks kümne aasta vältel.
Pärast jaanuarikuiseid valimisi Kreekas sööstis Euroopa poliittaevasse uus täht, kel nimeks Yanis (kreekapäraselt Giánis) Varoufakis, kellest sai Kreeka vasakäärmusliku Syriza partei rahandusminister.
Tegemist oli üsna värske ja omapärase mõtlemisega mehega oma euroala kolleegide seas. Küllaltki arvestatavatest Briti ülikoolides saadud haridusest hoolimata omas majandusteadlane Varoufakis suurt sümpaatiat marksistlike ideaalide vastu.
Varoufakis oli valmis radikaalseteks sammudeks nagu näiteks Kreeka välja astumiseks euroalast ning tema tegevuse põhiline lähtekoht oli see, et üha suurenev võlakoorem ei saagi kunagi Kreeka majandust jalule aidata.
Erastamine ja sotsiaaltoetused koomale
Juuli alguses toimus referendum, kus kreeka rahaval lubati otsustada, kas tuleks aktsepteerida Euroopa Liidu ja IMFi poolt esitatavaid nõudeid abipaketile. Rahvas hääletas vastu ning referendumi järel oleks Kreeka justkui pidanud abipaketist loobuma.
Referendum iseenesest oli kõrvalseisja jaoks pisut jabur, kuna Kreeka valitsus otsustas sisuliselt panna referendumile võlausaldajatega tehtava võimaliku kokkuleppe tingimused ehk küsiti asja kohta, mille detailid ei olnud tol hetkel veel selged. Võib öelda, et referendumit esitati ka kui otsustamise kohta, kas üldse maksta tagasi aastate jooksul võetud laene.
Rahvahääletuse üheks vaimseks isaks saabki pidada Varoufakist, kes avaldas enne referendumi toimumist suurt toetust võlausaldajate pikalt saatmisele. Kui pärast rahvahääletust peaminister Alexis Tsipras siiski otsustas, et uus abipakett võetakse siiski vastu ja vanadest kohustustest ei loobuta teatas Varoufakis, et tegemist on allaandmisega ning lahkus ametist.
Kolmanda abipaketi tingimusteks sätestati näiteks erinevate piirkondlike ja erialaste maksusoodustuste kärpimine, sotsiaaltoetuste ülevaatamine, pensoniea tõstmine ning edasine riigiettevõtete erastamine.
Uue omaniku peavad leidma Kreeka suured sadamad Ateena lähistel Piraeuses ja Thessalonikis, samuti ka raudtee ning mitmed kinnisvaraobjektid. Erastamisprotsess mõnel juhul juba käib ning Kreeka töölised tervitavad seda üsna tihti streikimisega.
Hirm, et Kreeka läheb lõplikult pankrotti ja lahkub euroalast tekitas suvel olukorra, kus hakati piirama sularaha pankadest välja võtmist. Need piirangud kehtivad veel tänaseni: kreeklane ei tohi päevas võtta pangast välja rohkem kui 60 eurot.
Valitsus püsib noateral
Detsembri keskel hülgas Kreeka valitsus kava, millega oleks aidatud riigi vaesemat elanikkonda, keda kärpeplaan kõige valusamalt löönud on. Põhjus oli selles, et muidu ei oleks olnud võimalik täita võlausaldajate esitatud tingimusi.
Niigi räbalas seisus majandust kurnab üha enam ka sisserändekriis, kuna rikkamatesse Euroopa riikidesse pääseda lootvad immigrandid leiavad end üldjuhul kõigepealt Kreekas. Tänavu on Kreekasse sisenenud hinnanguliselt 700 000 immigranti.
Kuigi Kreeka on just enam-vähem saanud oma võlausaldajatega kokkuleppele, tõotab ka järgmine aasta tulla raske. Ees seisab mitmeid raskeid otsuseid ning kõige suurem üldrahvalik kisma ähvardab tulla seoses pensioniea tõstmise ja pensionide kärpimise plaaniga, mis oli viimase päästepaketi käivitamise üheks tingimuseks.
Kreeka valitsuskoalitsiooni kuulub 153 parlamendiliiget, kellest mõned on juba teatanud, et nad ei toeta pensionide kokkutõmbamist. Kui juba kolm koalitsiooni kuuluvat parlamendisaadikut keelduksid pensionireformi toetamast, tähendaks see valitsuse jaoks parlamendienamuse kaotamist ning riigi vajumist poliitkriisi.
Kreeka töötusmäär on praegu umbes 25 protsendi juures. IMFi prognoosi kohaselt võib see number tuleval aastal pigem natukene kasvada.
Kreeka majandus kahaneb tänavu eeldatavasti umbes 2 protsenti. OECD hinnangul võivad kreeklased tuleva aasta teises pooles õrna majanduskasvuni jõuda, kuid seda tingimusel kui asutakse vajalikke reforme tõsiselt ellu viima.
