AASTA 2015: Skandaalselt alanud aasta lõpeb maksuametile suurepäraste numbritega
Täpsemalt öeldes tähendas muudatus seda, et kui ettevõtluseks soetud autoga tehakse ka erasõite, siis on sisendkäibemaksu mahaarvamise piirang 50 protsenti hoolimata sellest, kui palju erasõite tehakse. Muudatuse eesmärk oli lihtne – riigieelarve tulusid suurendada.
Eesmärk oli 47 miljonit eurot lisatulu. Praegu hindab maksuamet, et see summa tuleb oluliselt väiksem – 16,3 miljonit eurot. Samas lisab maksuameti pressiesindaja Rainer Laurits, et pärast antud muudatuse jõustumist on näha sõidukitelt erisoodustuse deklareerimise kasvu – 2015. aasta 11 kuuga on tööandja sõiduki ja muu vara mitte ettevõtluses kasutamiselt deklareeritud erisoodustuselt tulu- ja sotsiaalmaks kasvanud ligi 3,1 miljonit eurot võrreldes eelmise aastaga.
Meenutame aga kuidas oleks see muudatus seaduses maksuameti peadirektorile Marek Helmile peaaegu töökoha maksnud. Nimelt oli muudatus kehtinud vaid paar kuud kui Ärileht avaldas kirja, mille maksuamet oli saatnud ühele osaühingu juhatuse liikmele. Kirjas päriti, miks parkis osaühingule kuuluv sõiduk keset päeva ühe pealinna spordiklubi ees.
See kiri tõi Eesti avalikkuses kaasa tormi. Ettevõtjate hinnangul oli maksuamet asunud neid jälitama. Helm leidis samas, et autode eratarbeks kasutamist ei ole ju mõtet kontrollida ehitusplatsil või tehase territooriumil. Amet hinnangul oli tegemist tavalise käibemaksukontrolliga ning mitte mingil juhul ebaseadusliku jälitustegevusega, mis näis olevat üldsuse hinnang.
Üldsuse pahameel aga paisus kiiresti nii suureks, et amet loobus autode jälgimisest ning ennast tekkinud pahameele eest vastutavana tundnud Helm esitas veebruari lõpus vahetult enne riigi kogu valimisi toonasele rahandusministrile Maris Laurile lahkumisavalduse.
Lauri mõtles paar päeva, rääkis Helmiga ning jättis Helmi avalduse rahuldamata. Helm on seega endiselt ametis ning autode kasutamisega seotud jälgimisi ei ole amet päras veebruaris lahvatanud skandaali enam läbi viinud.
Töötajate register ja üle 1000-euroste arvete deklareerimine
Kui poleemika töötajate registri ja üle 1000-euroste deklareerimise üle jääb pigem aastasse 2014, siis nende mõju saab siiski hinnata alles lõppeva aasta põhjal ning ameti mööduvast aastast rääkides ei saa sellest teemast kuidagi mööda minna.
Numbrid millest juttu tuleb on väikse Eesti kontekstis üpris muljetavaldavad. Maksuameti hetke hinnangul on need kaks muudatust kokku täiendavalt toonud riigi rahakotti ligi 92 milonit eurot.
Eelmise aasta lõpus jõustunud tehinguinfo esitamise aastaks käibemaksu lisalaekumise mõjuks hindas maksuamet esialgu 30 miljonit eurot, kuid tegelik summa on maksuameti kinnitusel praegu vähemalt 80 miljonit eurot.
Töötamise register suurendas aastaga maksulaekumise aga 11,8 miljoni euro võrra ja kuigi registriga ei ole õnnestunud täielikult välja juurida ümbrikupalkade maksmist, siis on sellega seotud riskid ameti kinnitusel märkimisväärselt paranenud.
Kokku on aga selle aasta 11 kuuga erinevaid makse tasutud 160 miljonit eurot rohkem kui mullu. Peamine mõju on maksuameti hinnangul tulnud just niinimetatud 1000-euroste süsteemist ning töötamise registrist, aga ka näiteks kütuse valdkonna tõhusamast kontrollist.
“Parem maksulaekumine annab tunnistust sellest, et viimaste aastate muudatused maksukorralduses on kandnud vilja ning ausad ettevõtjad on varimajanduse arvelt saanud oma lisandväärtust kasvatada. Kui kasvab lisandväärtus, laekub ka makse,” kommenteeris Laurits Ärilehele.
Märkimist väärib veel see, et Eestis on käibemaksu laekumise absoluutsumma sama suur kui Lätis, kus inimesi on rohkem ja maksumäär suurem. Lätis elab kaks miljonit, Eestis vaid 1,3 miljonit inimest. Lätis kehtib 21%, Eestis 20% suurune käibemaks. Kõik on justkui Läti kasuks. Novembri lõpu seisuga on Eesti riigieelarvesse laekunud käibemaksu 1,72 miljardit eurot.
