Aasta lõpus töötus veidi kasvas
Neljanda kvartali seisuga oli Eestis 59 000 töötut, kolmandas kvartalis oli töötute arv 53 000 (8%). Kuigi tööpuudus aasta lõpus kasvas, oli mullune töötuse määr 8,6% siiski 1,4 protsendipunkti võrra madalam kui üle-eelmisel aastal. Samas on tööpuuduse vähenemine alates 2011. aastast järk-järgult aeglustunud.
Töötute seas olid ülekaalus lühiajalised ehk vähem kui aasta tööd otsinud töötud. Aastakeskmiselt oli neid 33 000 ehk varasema aastaga võrreldes ligi 2000 võrra enam. Pikaajaliste töötute arv kahanes aga koguni 11 000 võrra 26 000-ni. Pikaajaline töötus oli kõrgem meeste, vanemaealiste ning mitte-eestlaste seas. Väga pikalt, st kaks aastat või kauem tööd otsinute osatähtsus kõigist töötutest langes varasema aastaga võrreldes kolmandikult veerandile.
Kuigi meeste tööpuudus on naiste töötusest kõrgem, vähenes see mullu naiste tööpuudusest jõudsamalt. Eelmisel aastal oli töötuse määr meestel 9,1% ning naistel 8,2%. Noorte (15-24-aastaste) töötuse määr oli möödunud aastal ülejäänud tööealise elanikkonnaga võrreldes kaks ja pool korda kõrgem ehk 18,7% (üle-eelmisel aastal 20,9%).
Hinnanguliselt oli töötuid noori 11 000. Et töötuse määra arvestatakse osatähtsusena tööalaselt aktiivsetest noortest, kuid selles eas paljud alles õpivad ning ei ole tööelu alustanud, siis kõikidest noortest oli töötuid 7,3%. 15–74aastaste tööhõive määr oli eelmise aasta neljandas kvartalis 61,6%. Kolmanda kvartaliga võrreldes oli tööhõive määr 1,1 protsendipunkti madalam, kuid aastatagusega võrreldes 0,7 protsendipunkti kõrgem.
Aastakeskmine tööhõive määr oli 62,1% ehk üle-eelmise aastaga võrreldes 1,3 protsendipunkti võrra suurem. Tööhõive kasvu mõjutas kõige rohkem majutuse ja toitlustuse, kutse-, teadus- ja tehnikaalaste tegevuste, kaubanduse ja kultuuri tegevusaladel hõivatute arvu suurenemine.
Statistikaameti avaldatavat töötuse numbrit ei tohiks sassi ajada töötukassa avaldatava registreeritud töötute arvuga. Viimane näitab, kui paljud inimesed on end töötukassas arvele võtnud. Statistikaamet avaldab aga hinnangulise töötute arvu, mis põhineb tööjõu-uuringul.
