AASTA TOP: Oli suur lahkumiste aasta. Kes jättis, kes kaotas oma juhtiva töökoha?

 (7)

AASTA TOP: Oli suur lahkumiste aasta. Kes jättis, kes kaotas oma juhtiva töökoha?
Foto: Kollaaž

Ärileht vaatab tagasi 2016. aastale, mis oli üks viimase aja lahkumisterohkemaid. Me ei räägi siin neist, kes on lahkunud lõplikult, vaid neist, kes oma positsioonilt läinud või minema sunnitud. Olulisuse järjekorra võib igaüks ise paika sättida.

Ärileht kirjutab neist, kes on otseselt seotud majanduseluga. Seega ei mahu meie nimekirja ei Toomas Hendrik Ilves, Taavi Rõivas ja Reformierakond, Martin Repinski, Edrad Savisaar, Mati Kaal, Marina Kaljurand ega ka Magnus Pehrsson. Nimekiri on kindlasti pikemgi.

Meie nimekirjas on olulised isikud, kuid ka üks riik ning organisatsioon.

Hinnatud Helm lahkus, aga maandus pehmetel patjadel

2011. aastast alates maksu- ja tolliametit juhtinud Marek Helm oli hinnatud juht ning tema otsus lahkuda oli ehk üks aasta ootamatumaid uudiseid. Lahkumisavalduse pani ta lauale ka 2015. aastal, kuid võttis selle siis tagasi. Surve tema jätkamiseks oli suur, ehkki toona oli maksuamet mitmete juhtumite tõttu surve all. Nüüd tuli uudis kui välk selgest taevast. Kohe selgus ka see, et mees ei jää niisama parimat pakkumist ootama. Alates 2017. aasta jaanuarist alustab ta tööd tarkvarafirmas Nortal.

Helm ütles ise, et lahkumise põhjuseks on soov proovida kätt erasektoris. On ta ju riigi heaks töötanud ligi 20 aastat. Maksuameti juhina jäädakse teda meenutama kui meest, kes viis ellu mitmeid reforme ja oli kindlakäeline juht. Käibemaksupettused vähenesid oluliselt. Tema kingi ei ole lihtne täita.

Loe veel

Seotud lood:

Leedo läks lai naeratus näol

Vjatšeslav Leedo on legendaarne Saaremaa ärimees, kes saanud hüüdnime „Praamiparun", sest tema käes oli aastakümneid praamiliilkus mandri, Saaremaa ning Hiiumaa vahel. Riigi dotatsiooniga äri oli magus suutäis. 2014. aastal sai selgeks, et Leedo aeg on ümber - riik võttis praaminduse korraldamise enda kätte ja andis Tallinna Sadamale korralduse luua ettevõte TS Laevad.

Edasine on üsna tragikoomiline. TS Laevad tellis kiirelt neli uut parvlaeva, sest oli teada, et 1. oktoobril 2016 peavad nad tõesti reisiliiklust korraldama hakkama. Kõige selle tuules tabas Tallinna Sadamat tõsine korruptsiooniskandaal, mis ei ole tänaseks veel mingite suurte arenguteni jõudnud. Parvlaevad ei jõudnud aga õigeks ajaks kohale. Esimene neist, „Leiger", asub tõenäoliselt liinile vahetult enne jõule. Teised alused veel päral ei ole.

Leedo ei lahkunud aga pea norus, sest ajahädas TS Laevad tulid tema ukse taha kraapima tulema. Esmalt ostis TS Laevad temalt vana ja väsinud Regula. Hind oli 4 miljonit eurot. Harilaid, St. Ola ja Hiiumaa võeti aga rendile. Leedo võttis kogu saaga ise hästi kokku hiljutises intervjuus Pealtnägijale.

„Praegu teenime raha ja ei vastuta millegi eest." Andke mehele "Aasta ärimees 2016" tiitel.

Tombergile sai saatuslikuks kangekaelsus

EASi juhatuse esimees Hanno Tomberg sattus sel sügisel mitmel korral meedia hammasrataste vahele. Olgu see siis Shanghaist tagasi kutsutud välisesindaja, nurjunud Eesti brändi otsimine või välisinvesteeringute keskusele uue juhi otsimine ja osakonna töökorraldus. Kõmulisim oli president Toomas Hendrik Ilvese koduga seotud OÜ Ermamaa skandaal. Toonane ettevõtlusminister Liisa Oviir ütles aga, et Tombergile sai saatuslikuks see, et ta ei kaalunud kompromisse ega tunnistanud vigu.

Tomberg ise on toonud välja, et Ermamaa juhtumi kommunikatsioon oleks võinud olla parem.

On räägitud, et Tombergist võiks saada Margus Allikmaa järel Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse esimees.

Kotka minek oli suur põnts IT-sektorile

Eesti kõige enam tasustatud riigiametnik Taavi Kotka otsustas sel aastal mõnevõrra ootamatult, et riigi heaks on tehtud küll. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsleri kohalt lahkumisest teatas ta oktoobris ning uuel aastal ootab tedagi tööpõld erasektoris.

Kotka on olnud üks e-residentsuse idee väljamõtlejaid ja suuremaid promojaid. Ta valiti selle kuu alguses Euroopa parimaks IT-juhiks. Kui Kotka uudis avalikuks tuli, siis muutus Eesti IT-ringkond murelikuks, sest 2016. aasta tähendas nende jaoks suurt kadu. Esiteks lõppes IT-usku presidendi Toomas Hendrik Ilvese ametiaeg. Teiseks leidis otsa Taavi Rõivase juhitud valitsus. Ka Rõivas oli suur IT-sektori eestkõneleja. Kotka pani sellele viimase paugu.

Taavi Kotka ütles, et läks avalikku sektorisse puhtalt sellepärast, et kui ta oma aktsiad Nortalis ära müüs, siis sai ta konkurentsikeelu kaheks aastaks ja lubas kantsler Marika Priskele, et on just nii kaua riigi leival. „Sellest kahest on saanud nüüd siis peaaegu juba neli aastat ja pean ausalt tunnistama, et ega hing ihkab sinna erasektorisse ikka tagasi," ütles Kotka „Pealtnägijale" antud intervjuus.

Pingeline töö pani Sakkovi lahkuma

Erik Sakkov ei jõudnud Eesti uue lennufirma Nordica juht olla just väga kaua. Firma alustas tegevust 2015. aasta oktoobri alguses ning juba järgmise aasta juunikuus andis ta teada, et soovib aja maha võtta ning perele keskenduda. Lisaks ka muusikaga tegeleda.

Meedia ei andnud Nordicale ja Sakkovile armu. Uue lennufirma esimesed kuud olid väga pingelised. Pidevalt pidi pisikesi tulekahjusid kustutama ning selgitama, miks üks või teine lennuk katki on või kas strateegiline partner Adria ikka jätkab tegevust. Ta pidi korduvalt vastama samadele küsimustele nagu - mis on Nordica puhul teisiti kui oli Estonian Airil? Ega see ei ole taas rahapõletamise masin? Miks on Eestil oma lennufirmat vaja? Sakkov oli selgelt pahur ning süüdistas ajakirjanikke korduvalt selles, et Nordicasse ei usuta ning ei anta aega end tõestada. Otsitakse vigu ega kajastata positiivset. Eestlastele ütles ta mitmel korral, et selle asemel, et Nordicat kiruda, võiks lennukitega lennata ja sel moel firmale toeks olla.

Sakkov andis hiljuti Äripäeva veergudel teada, et teda võiks huvitada mõne põneva idu-firma loomine. Tal on oma turundusteenuseid ja konsultatsioone pakkuv ettevõte.

Kruuda kaotas oma kroonujuveeli

2016. aasta ei ole olnud kindlasti Oliver Kruuda aasta. Aasta esimeses pooles oli tema ettevõte Tere sunnitud kohtule esitama saneerimisavalduse. Neil oli üleval 53,5 miljoni euro eest kohustusi, millest 30 miljonit pankade ees ning 13 miljoni tarnijatele. Tehased aga töötasid edasi. Konkurendid ja sektori inimesed tunnistasid meedias, et Tere on igati jätkusuutlik, kuid vaid ilma usalduskrediidi kaotanud Kruudata.

Vahepeal figureeris Kruuda nimi ka seoses suure Panama paberite lekkega. Pealtnägija tõi välja, et Kruuda oli ühelt Neitsisaarte firmalt ostnud arulagedalt kalli hinnaga juustutootmisliini.

Augustis sai mees järgmise matsu. Maksu- ja tolliameti uurijad pidasid ta maksukuridegudes kahtlustatavana kinni. Kahtlustuse sisuks oli maksuametlie valeandmete esitamine, mille tulemusel jäi riigil saamata tulu- ja käibemaksu umbes 375 000 euro ulatuses. Juriidilise isikuna sai kahtlustuse Tere AS.

Juba pikalt kostusid sahinad, et Tere piimatööstusest on huvitatud erinevad osapooled. Ühena käidi välja Maag Grupp, juttu oli ka Toomas Toolist. Aasta lõpupoole hakkas Teres minema tuliseks. Esmalt kõrvaldati Kruuda ning määrati uus nõukogu, kes omakorda valis uue juhi, Aivar Rehe.

Möödus veidi enam kui kuu ning avalikuks sai see, et Tere eest on teinud konkreetse pakkumise Maag Grupp ning nad on nõus tasuma kõik vanad võlad.

Niisiis on Kruuda kaotamas oma kroonijuveeli, mis talle pärast Kalevi müüki jäänud oli.

Aasta suurim lahkuja ei ole veel lahkunud

24. juunil tabas maailma ootamatu sõnum. Suurbritannia rahvahääletus oli toonud tulemuse, mis tähendas, et riigi juhtidele oli antud mandaat Euroopa Liidust välja astuda. Brexit oli tõsiasi. See oli ootamatu tulemus. Võit tuli tulemusega 52% vs 48%. Kokku osales referendumil 33,6 miljonit inimest ehk 72% valijatest.

ELi jäämisele andsid ülekaaluka poolthääle Šotimaa, Põhja-Iirimaa ja Londoni elanikud. Suurim vastuseis oli Walesis ja ühendkuningriigi kirde osas.

Võimule tuli uus valitsus eesotsas peaminister Theresa Mayga ning hakati vaikselt võtma suunda liidust lahkumisele. Senimaani on teadmata, millal ja mis tingimustel lahkumine teoks saab.

Asja ajab keerulisemaks ka Briti kõrgema kohtu otsus, mille kohaselt vajab May esmalt parlamendi heakskiitu, enne kui saab käivitada protsessi Suurbritannia lahkumiseks Euroopa Liidust. Teisisõnu ei saa ta käivitada artiklit 50. Ka selles osas on lähiajal oodata uudiseid.

Ärileht toob järgnevalt ära veel mõned olulisemad lahkujad aastast 2016:

Margus Kastein, Saku Õlletehase juht

Rein Loik, Tallinna lennujaama juhatuse esimees

Andres Oopkaup, Statistikaameti juht

Rauno Klettenberg, Nasdaq Tallinna juht

Erkki Raasuke, LHV Grupi juht

Jaan Priisalu, RIA peadirektor

Raivo Vallner, Maa-ameti juht

Risto Eelmaa, Smart Posti juht

Sven Pertens, Lemmikäinen Eesti tegevjuht

Kati Kusmin, Baltika juhatuse liige ning müügi- ja turundusjuht

Manalateed läks lõpuks palju kirutud Arengufond ning LG tegi otsuse lahkuda Balti mobiiliturult.

Lahkumine ei ole seejuures sugugi halb. Keegi teine tuleb asemele, kel on uus nägemus ja energia ning lahkuja liigub omakorda mujale oma teadmisi edasi andma. Majanduse- ja riigijuhtimise vereringe saab kõigest sellest vaid hoogu juurde.

Hea lugeja, kelle ametikohalt lahkumine sind kõige enam üllatas?

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare