Aastaga kasvas töötute arv ametliku statistika järgi 45%
Viimase aasta suurkoondamised on püsiva sissetuleku viinud enam kui 3000 inimeselt – Narvas otsib Kreenholmi raskuste tõttu uut tööd üle tuhande inimese, sajad ametiskäinud on priiks saanud Pärnu linavabrikust, Maratist ja mujalt.
Aasta lõpus jääb Pärnumaal Paikusel tööta ka 124 puidutööstuses hõivatut, keda Stora Enso Timber üksuse sulgemise tõttu enam ei vaja.
Kõigi nende sündmuste valguses ei ole imestada, et augusti lõpuks oli tööturuametis kirjas 18 775 töötut, mis moodustab tööealisest elanikkonnast 2,9 protsenti. Aastataguse ajaga võrreldes on arv kasvanud 45,2 protsenti.
“Eks töötute arv on viimasel ajal vaikselt suurenenud kogu aeg. Eelmisel aastal oli neid lihtsalt väga vähe,” selgitas suurt kasvumäära tööturuameti avalike suhete nõunik Erko Vanatalu.
Tema sõnul on praegu siiski vähem töötuid kui 2003. või 2004. aastal, samal ajal on suurenenud koondatute osakaal. Augustis registreeritud 3170 töötust märkis 775 inimest tööst ilmajäämise põhjuseks koondamise.
“Koondatud võetakse siiski suhteliselt kiiresti teistesse firmadesse tööle. Oskustega inimesi on endist viisi vaja,” ütles Erko Vanatalu ja tõi näite ehitussektorist, kus ümberõppe järel oleks võimalik tööd saada näiteks metallitööstuses.
Ühe Eesti suurema metallitöötleja BLRT Grupi personalidirektor Heinart Puhkim ülemäära suuri lootusi endistele ehitajatele siiski ei paneks.
Ehitajad jäävad jänni
“Üldiselt on nad sellised, et võiksid töötada, aga mitte kogu aeg ja iga päev kaheksa tundi. Ilmselt on ehituse peal töörütm teistmoodi,” ütles Puhkim.
Eesti konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing ütles 45,2-protsendist töötuse määra kasvu kommenteerides, et tõus oli oodatust väiksem. Josing nimetas 2,9% töötuse määra marginaalseks ja märkis, et suurem töötute arv on konkurentsivõime mõttes majandusele ka kasulik. Nii saavad ettevõtted töötajaid rohkem valida ja inimesed hoiavad töökohast enam kinni. Aktsepteeritavaks määraks pakkus Josing nelja-viit protsenti.
Töötukassas veelgi enam abivajajaid
•• Töötukassa üldosakonna juhataja Gerli Aasa andmetel lisandus 2007. aasta jaanuarist augustini kuus keskmiselt 501 uut töötuskindlustushüvitise saajat, 2008. aasta jaanuarist augustini aga ligi kaks korda rohkem – 981 inimest.
•• Töötuskindlustushüvitise väljamaksete brotosumma oli 2008. aasta esimesel kaheksal kuul veidi üle kahe korra suurem kui mullu samal perioodil. Selle aasta jaanuarist augustini kulus töötuskindlustushüvitisteks 122 miljonit krooni, eelmisel aastal oli see summa 55 miljonit.
•• “Arvestades selle aasta statistikat, ei tule registreeritud töötute arvu selline kasv üllatuseks. Küll ei pidanud me seda aasta aega tagasi veel tõenäoliseks, sest siis oli majandusprognoos märgatavalt positiivsem,” märkis Aas.
