Advokaadibüroo analüüs: kui Euroopa komisjon kuulutaks magusamaksu keelatud riigiabiks, tekitaks see kaose Eesti ärikeskkonnas

 (10)

Karastusjoogid
Magusamaks muudab koolajoogid poole kallimaks.Foto: Priit Simson

Advokaadibüroo Sorainen koostas analüüsi stsenaariumist, kui Euroopa komisjon otsustaks, et magustatud joogi maks on keelatud riigiabi.

"Riigikogu võttis selle aatsa juulis vastu magustatud joogi maksu seaduse, mis on Soraineni advokaadibüroo hinnangul vastuolus Euroopa Liidu Toimimise Lepingu artiklitega 107 ja 108 ning kujutab endast keelatud riigiabi. Ehk, et ei ole õigustatud maksuvabastuse andmine mitmetele tootegruppidele, mis maksustatavate karastusjookidega konkureerivad," kirjutati analüüsis.

"Lisaks on kavandatav maks vastuolus ELTL artikliga 110, kuna eelistab omamaiseid tootjaid ning kujutab seega endast keelatud diskrimineerivat maksustamist. Mõlema vastuoluga seoses on esitatud kaebused Euroopa Komisjonile, mille kontrollimise järgselt otsustab komisjon ametliku uurimismenetluse algatamise üle."

Mis juhtub, kui komisjon otsustab, et tegemist on keelatud riigiabiga?

Analüüsi kohaselt on Euroopa komisjonil õigus teatud juhtudel nõuda ebaseadusliku abi peatamist või ajutist tagasinõudmist ka juba enne otsuse vastuvõtmist abi ja siseturu kokkusobivuse kohta.
"Sellisel juhul nõuab komisjon, et liikmesriik ehk peab võtma kõik vajalikud meetmed, et abisaajalt abi tagasi saada.Vastavalt tagastamisotsusele kuuluvad tagastatava abi hulka ka intressid ajavahemiku eest, mil ebaseaduslik abi oli abisaaja käsutuses kuni selle tagastamise kuupäevani."

Seotud lood:

"Praktika kohaselt peab lisaks riik peab tuvastama kõik maksu tõttu eelise saanud ettevõtjad ning nõudma neilt samuti maksu tasumist koos intressiga alates maksu kehtima hakkamisest. See nõuaks riigilt esiteks ebamõistlikult palju ressurssi ning lisaks tekitaks kaose Eesti ärikeskkonnas, luues tugeva vastuseisu riigi ja paljude ettevõtjate vahel, kes juba praegu on põhjendatult magustatud joogi maksu vastu argumenteerinud," seisab analüüsis.

Loe veel

Rahasüsti asemel auk eelarves?

Soraineni sõnul võivad ettevõtted lisaks nõuda kahju hüvitamist. See tähendab, et maksustatavate karastusjookide tootjatel tekib kahjunõue Eesti riigi vastu, kui nad näitavad, et on maksu tõttu ebaõiglaselt turuosa kaotanud. Konkurentide kahju seisneb seega saamata jäänud tulus.

"Tallinna müügimaksu vaidluse näitel teame, et diskrimineeriva maksustamise osas kaebuse rahuldamisel tekib maksumaksjatel ka maksu tagasinõudeõigus. Lisaks, kui Euroopa Kohus tuvastab, et maks on Euroopa Liidu õigusega vastuolus, kuid Eesti maksu sellele vaatamata kehtestab, võib komisjon Euroopa Kohtult taotleda trahvi määramist. Euroopa Kohtu määratud trahvisummad ei ole teadaolevalt väikeste hulgast. Seega on magustatud joogi maksu kehtestamise tõenäoliseks tulemuseks soovitud rahasüsti asemel hoopis auk eelarves," kirjutas advokaadibüroo.

"Komisjon otsustab kahe kuu jooksul pärast lõpliku taotluse saamist ametliku uurimismenetluse algatamise üle. Seejärel on komisjonil aega 18 kuu jooksul otsustada, kas anda luba riigiabi andmiseks. Niisiis, kui magustatud joogi maks hakkaks kehtima juba järgmise aasta alguses, siis on tõenäoline, et selleks ajaks ei ole komisjon võtnud veel lõplikku seisukohta naturaalsete mahlade ja piimatoodete erandi kohta."

"See tähendab, et esialgu peavad nii piimatootjad kui ka naturaalsete mahlade tootjad hakkama maksu tasuma ning seejuures ei ole neil võimalik ette teada, kui kaua nad maksu tasuma peavad," järeldas analüüs.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare