Advokaadid tselluloositehase ja RMK lepingust: tõenäoliselt on tegemist riigiabiga, Estonian Airiga saadud valusaid õppetunde ei peaks kordama

 (163)

Advokaadid tselluloositehase ja RMK lepingust: tõenäoliselt on tegemist riigiabiga, Estonian Airiga saadud valusaid õppetunde ei peaks kordama
Foto: Madis Veltman

RMK tarnekohustuse maht oleks lepingu järgi aukartustäratav – 15 aastat järjest 50% riigimetsast pärinevast paberipuidust, turuväärtusega suurusjärgus 350-450 miljonit, lubatakse eksklusiivselt tselluloositehase kavandajatele. Kas selle lepinguga on kõik sedavõrd kahtlane, nagu küsitakse ETV saates „Pealtnägija“, või on lepinguga kõik nii korras, nagu väidavad üksmeelselt RMK ja Est-For, arutevad advokaadibüroo RASK vandeadvokaadid Tarmo Peterson ja Gea Vendel.

Meil oli võimalus tutvuda „Pealtnägija“ valduses oleva dokumendiga. Leiame, et on tõsine alus väita, et tegemist on RMK jaoks siduva kokkuleppega. Kui poolte jaoks tähendaks see leping vaid viisakuste vahetamist, miks siis oleks üldse vaja seda allkirjastada, teha seda ilma RMK nõukogu heakskiiduta ning äärmiselt pingelises olustikus.

Lepinguga võtab Eesti riik siduva kohustuse sõlmida Est-Foriga tarneleping selgetel tingimustel ehk paigas on lepingu pikkus (15 aastat), kogused ja hind. Kui Est-For paberipuitu soovib, siis peab riik tarnelepingu sõlmima ja seda täitma.

Riigiabi küsimus on keeruline. Kindlalt ei saa selle olemasolu või puudumise osas keegi sõnavõtnutest lõplikku tõde kuulutada – ei RMK, Est-For ega ka konkurendid. Kas tegemist on riigiabiga ja kas see riigiabi on lubatav, seda peab hindama Euroopa Komisjon. Kuid selle hinnangu saamiseks tuleb Eesti riigil pöörduda Euroopa Komisjoni poole juba enne lepingu sõlmimist. Miks riskida ja kiirustada, kui tehas on alles planeerimisjärgus ning eriplaneeringu menetluse tulemus selgub aastate pärast?

Seotud lood:

Kas tegemist on siis riigiabiga?
Praeguse info baasil võib öelda, et tõenäoliselt on tegemist riigiabiga. Euroopa Liidu reeglid keelavad riigil anda ettevõtjale abi, mis moonutab konkurentsi ja kahjustab kaubandust. Riigiabi on igasugune majanduslik eelis, mida ettevõtjale antakse riiklikest vahenditest, mis on valikuline (s.o ei kohaldu kõigile) ning mis moonutab konkurentsi ja kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust.

Loe veel

Mis on majanduslik eelis? Eelis on igasugune majanduslik kasu, mille ettevõtja saab riigi vahendite arvelt, vormist sõltumata. Alustame sellest, et pikaajaline (15 aastat) fikseeritud puidukogusega tarnekindlus on juba iseenesest metsatöötlemise ettevõtjale oluline majanduslik eelis. Kuid eelis võib tuleneda ka soodsamast turuhinnast (Põhjamaade keskmine vs kohalik keskmine hind), Est-Fori säästetud kuludest (15-aastase tarnekindluse tõttu säästetud kulud puidu kokkuostule, logistikale, transpordile, tööjõule jne), kuid ka tervikuna soodsamast positsioonist – nagu Est-Fori esindajad pressikonverentsil ka kinnitasid, siis RMK-lt saadav tarnekindlus on eeldus tehase rajamiseks vajaliku finantseeringu saamisele. Need on kõik eelised, mida konkurentidel riiklike vahendite arvelt kasutada ei ole. Eelis on valikuline, kuna kohaldub ainult ühele ettevõtjale – Est-For.

Leping toob kaasa konkurentsimoonutuse
Eestis on väga palju puidutöötlusettevõtjaid, kelle tegevus põhineb esmajärgus riikliku paberpuidu ressursile ligipääsus. Need ettevõtted on pikkade aastate jooksul teinud investeeringuid ja äriplaane ning arvestanud läbipaistva riikliku tooraine jagamise põhimõttega. Est-Fori poolt toorme niivõrd suure turuosa hõivamine pretsedenditult pikaks ajaks toob kaasa konkurentidele toorme mahtude vähenemise ja tõenäolise hinnatõusu. See omakorda võib viia mitmete ettevõtjate tegevuse lõpetamiseni. Samuti välistab puidutoorme Est-Forile pikaks ajaks ette kinnipanek alternatiivsed investeeringud Eesti metsatööstuse sektorisse. Teised ettevõtjad ei saa enam sellise toorme ressursiga arvestada. Ja seda ebavõrdsetel alustel, kuna avatud ja läbipaistvat pakkumismenetlust läbi ei viidud. Kuna puidutoorme turg on piiriülene, mõjutab meede ka liikmesriikide vahelist kaubandust.

Lepingu sõlmimiseks on jäetud korraldamata avatud ja läbipaistev pakkumismenetlus, kus kõigil ettevõtjatel oleks võrde võimalus osaleda

Riigiabi regulatsioon eeldab, et riik käitub majanduselus nagu eraettevõtja. See tähendab, et tema poolt tehtavad tehingud peavad vastama turutingimustele.
Turutingimustele vastavuse tagamine eeldab üldjuhul varade müüki läbi avatud ja läbipaistva pakkumismenetluse, kus kõigil huvitatud isikutel on võimalik osaleda. Selline avatud ja läbipaistev pakkumismenetlus on jäetud korraldamata. RMK ei ole teistele puidutööstusettevõtjatele võimaldanud sarnast (garanteeritud suuremahulist, niivõrd pikaajalist ja sellise hinnastamismudeliga toimivat) lepingut. Riigi ressursi jagamine meelevaldselt ilma avatud ja läbipaistva pakkumismenetluseta on konkurentsile mõistagi halb. Kuid praegusel juhul on see ebaõiglane seda enam, et Est-For on alles plaanimisjärgus või jooniste peal eksisteeriv projekt. Täna puudub tehas, isegi tehase rajamise õigust ei ole veel arutama hakatud. Veel puuduvad keskkonnaload ning pole andmeid majandusliku ja finantsseisundi ning tehnilise ja kutsealase pädevuse, kasutatava tehnoloogia vms kohta. Miks seob RMK end ilma konkursita ühe ettevõtjaga niivõrd pikaks ajaks ja suures mahus olukorras, kus puidu ostmiseks on turul juba praegu huvilisi rohkem kui ressurssi jätkub. Seetõttu on riigi otsus sellise ettevõtja väljavalimise kohta eriti läbipaistmatu ja teiste ettevõtjate suhtes diskrimineeriv.

Võib järeldada, et RMK ja Est-Fori koostööleppel on selged riigiabi tunnused. Kuid kas tegemist on keelatud riigiabiga?

Riigiabi tohib anda üksnes Euroopa Komisjoni eelneval nõusolekul. Varasemaid vigu ei tohi korrata.

Euroopa Liidu siseturu kaitsmiseks on sätestatud, et juhul kui liikmesriigid soovivad anda riigiabi mõnel lubatud erandtingimustel, siis tuleb enne abi andmist teavitada Euroopa Komisjoni. Enne komisjonilt loa saamist ei tohi abimeedet rakendada. Komisjoni teavitamata rakendatud või teavitatud, kuid enne komisjoni seisukoha saamist rakendatud abi on ebaseaduslik. Seega, ilma komisjoni teavitamata on ka RMK poolt riigiabi tunnustega siduva lepingu sõlmimine äärmiselt riskantne. Ebaseadusliku riigiabi tuvastamine komisjoni poolt toob kaasa saadud abi tagasi maksmise kohustuse koos intressidega. Kuid kahju konkurentsiolukorrale on suuresti pöördumatu ja seda ei heasta ega too tagasi ka hilisem abi tagasimaksmine. Just seetõttu on oluline, et Eesti riik ei läheks Est-Fori lepinguga edasi Euroopast eelnevalt luba saamata.

On kuidas on, varasemaid vigu ei peaks kordama. Eesti riik on juba saanud väga valusa õppetunni seoses Estonian Airile antud ebaseadusliku riigiabiga, mis viis rahvusliku lennundusettevõtja pankrotini ning sellega otseselt või kaudselt seotud kohtuvaidlused kestavad veel aastaid. Põhjust ju kiirustamiseks objektiivselt ei ole – tehase rajamist pole veel otsustatud ning eriplaneering võtab veel aastaid. Loodame, et tekkinud diskussioon suunab RMK juhtkonda veelkord järele mõtlema, enne kui mõtlematult tegutsema asutakse. Koostöölepe RMK ja Est-Fori vahel seisab õiguslikus aspektis äärmiselt õhukesel jääl, seda nii Eesti seadusandluse, veel enam aga Euroopa Liidu riigiabi reeglite mõttes. Miks kõndida õhukesel jääl, kui on aega jää paksenemine ära oodata?

*Autorid esindavad tselluloositehase suhtes kriitilisi ettevõtjaid.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare