Advokaadibüroo Glimstedt partneri Priit Läti sõnul ei ole asjassepuutuvad Eesti riigi institutsioonid, sealhulgas rahandusministeerium, Finantsinspektsioon ja Maksu- ja Tolliamet, andnud ametlikke juhiseid Biticoini ehk digitaalse valuuta kasutuse kohta. Küll aga hoiatab politsei Bitcoiniga kauplemisel lausa vabadusekaotuse eest.

„Selline käitumine on vastuoluline ega vasta Eesti strateegilisele soovile olla pioneeriks uuenduslikes IT-küsimustes. Riik peaks esmalt kujundama ühtse seisukoha, tegema selgitustööd ning alles seejärel asuma järelevalvet teostama," leiab Lätt.

Inspektsioon Bitcoinil raha tunnuseid ei näe

Finantsinspektsiooni hinnangul puuduvad aga Bitcoinil raha tunnused, seega võib see olla näiteks kunstiteos, väärtpaber või püramiidskeem, kuid mitte raha. "Bitcoini teadaolevalt ükski riik seadusliku maksevahendina ei tunnusta. Loomulikult võib teatud ring inimesi ja ärisid kokku leppida Bitcoini kasutamises, kuid see ei too kaasa üldist kohustust vaadeldavas jurisdiktsioonis Bitcoini võla tasumise vahendina kasutada, kuna sellise kohustuse saab kehtestada üksnes riik. Eurotsooni kuuluvad riigid on selle õiguse delegeerinud," ütles finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler BNS-ile.

Maksu- ja tolliameti sõnul saavad nemad Bitcoiniga seonduvaid maksuküsimusi selgitada alles siis, kui rahandusministeerium, Eesti Pank ja finantsinspektsioon ütlevad oma seisukoha, mida Bitcoin maksustamise mõttes tähendab.

"Finantsinspektsioon ei pea võimalikuks anda siduvaid hinnanguid tegevuste osas, mille puhul pole võimalik kindlaks teha teenuste täpset olemust, ulatust, pooltevahelisi õiguslikke suhteid ega rahaliste vahendite liikumise korda. Bitcoinide laiaulatuslikum aktsepteerimine võib aga tulevikus kaasa tuua muudatusi tema õiguslikus seisus, mistõttu pole välistatud, et nende ost, müük ja vahendamine võib tulevikus kuuluda finantsinspektsiooni poolt järelevalvatavate tegevuste hulka," sõnas finantsinspektsiooni kommunikatsioonijuht Malle Aleksius.