Advokaat: Riik on võitluses pahatahtlike võlakustutajatega hoolitsenud ainult enda eest. Mis teeks sellele ärile aga lõpu?
Riik on vastukäiguna Eestis vohava likvideerimisärile andnud endale õiguse nõuda lihtsamini maksmata jäänud makse ka ettevõtte tegelikult juhilt. Riigi samm jätab aga natuke nõutuks, sest näitab, et riik küll võitleb lõvina enda eest, aga teised vaadaku ise kuidas saavad. Kusjuures, nagu Vahur Kivistik Äripäeva arvamusloos osutas, toimus riigi enda huvide kaitse äriühingute piiratud vastutuse kontseptsiooni õõnestamise hinnaga, millel võib olla terve hulk teisi soovimatuid tagajärgi.
Justiitsminister Reinsalu on lubanud ka tavalise rahva kaitseks samme astuda. Kuulda on olnud jutte uutest jõulistest keeldudest, piirangutest ja uutest takistustest kõigile ettevõtjatele läbimiseks. Likvideerimisäri on kahtlemata probleem mis vajab lahendust, aga enne selle haamriga lahendama asumist sooviks näha sisulisemat analüüsi, miks see probleem on tekkinud. Haamrit kasutades kipub probleem pigem süvenema ja Eesti ettevõtluskeskkond ei vaja kindlasti bürokraatiat juurde.
Oma pikaajalisest kogemusest Põhjamaades tegutsedes julgen kindlalt väita, et eestlased ei ole teistest halvem rahvus. Meil ei ole mingit erilist geeni, mis meil variisikute epideemiat põhjustaks. Ettevõtete likvideerimismeetodit on Eestis kasutatud sel lihtsal põhjusel, et see on halvas olukorras tihti kõige ratsionaalsem valik. Samasuguse regulatsiooni korral vohaks samasugune likvideerimisäri ka Soomes-Rootsis.
Põhiline põhjus, miks meil kasutatakse variisikutega likvideerimisteenust, on see, et äriregister kustutab suhteliselt kiiresti ja valutult ühingu, mis ei esita majandusaastaaruandeid või mille netovara on negatiivne. Seejuures kustutatakse kohati abivalmimalt ühinguid, mille kustutamist tingivatele puudustele likvideerijad ise osutavad. See tähendab, et halvas olukorras on ettevõtjal kõige odavam ja lihtsam mitte midagi teha ja lasta äriregistril probleem lahendada. Variisikud tulevad mängu selleks, et kõik oleks veelgi lihtsam ja kiirem. Variisik aitab kiiresti puhastada erinevates krediiditeavet sisaldavates registrites punktisaldo ning, mis veel olulisem, päästab pankrotist ja sellega kaasnevast stigmast, kui äriregister ei jõua ühingut piisavalt kiiresti kustutada.
Igasuguses ettevõtluses sisaldub risk, mis võib realiseeruda ja kaasa tuua maksejõuetuse. See on alati nii olnud. Ajaloos peeti maksejõuetust aga kaua aega kuriteoks, kuni 18. ja 19. sajandil Inglismaal ja Ameerikas toimus murrang ja maksejõuetust hakati pidama ettevõtlusega kaasnevaks loomulikuks nähtuseks. Tekkis moodne pankrot, mille käigus võlgnik ei läinud enam vanglasse, vaid vabanes võlgadest. Selle muudatuse vabastav mõju ettevõtlusele aitas muuta Inglismaa ja Ameerika maailmamajanduse veduriteks ning moodsat pankrotiõigust võib pidada üheks läänemaise tsivilisatsiooni tippsaavutuseks.
Täna on pankrot nii tavapärane osa elust Ameerikas, et asjaolu, et nende presidendi ettevõtmised on lausa neli pankrotti läbi teinud, andis ainest üksnes mõneks kergemaks naljaks valimiskampaania ajal. Ilmselgelt ei oleks see Eestis mõeldav. Meil on endiselt levinud mõttelaad, et pankrot on pigem midagi kuriteo sarnast. See tähendab, et pankrotti proovitakse viimase võimaluseni vältida, sealhulgas olukorras, kus maksejõuetus on ammu saabunud. Samuti tähendab see, et variisiku kasutamises ja sundlikvideerimise kuritarvitamises nähakse väiksemat häbi kui pankrotis.
Pankroti alakasutust Eestis tingib ka asjaolu, et võlausaldaja jaoks on pankrotiprotsess reeglina ebatõhus. Pankrotis ühingud on tihti varast tühjaks tehtud ning võlausaldaja, kes pankrotiprotsessi algatab, kannab ainult kulusid. Riigil pole edaspidi pankrotiavalduse esitamiseks üldse mingit põhjust, sest riik saab enda võlga nõuda mujalt. Teistes riikides pankrotipesa tühjaks tassimist takistav vara tagasivõitmise võimalus on meil küll seaduses kenasti olemas, aga praktikas raskesti kasutatav. Samas näiteks Soomes on tagasivõitmise protsessid tavalised ja kiiresti toimuvad osad pankrotimenetlusest.
Kui tahame variisikutega likvideerimisäri Eestis lõpetada, oleks vaja teha kolme asja.
Esiteks, lõpetada äriregistrist ühingute automaatne kustutamine. Kui ühing ei esita majandusaastaaruandeid või kui ühingu netovara on negatiivne, piisab punasest hoiatusest äriregistris. Ühingu registris hoidmise infomaht on väike ja serverimaht odav - äriregister ei saa täis.
Teiseks on vaja pankrotimenetlus muuta tõhusamaks nii, et see oleks mõistlik lahendus nii võlgnikule kui ka võlausaldajale. Võlglase jaoks peab pankrotis terendama võimalus pääseda ebaõnnestunud ärist ning asuda mõne uue ettevõtmisega tegelema - ettevõtjad on napp ressurss, mida me ei tohi raisata. Võlausaldaja jaoks peab pankrotis olema võimalus saada tagasi võimalikult suur osa oma nõudest ning mingigi õigluse tunne. Õigel ajal algatatud pankrotid oleksid kõigi huvides.
Kolmandaks on meil ühiskonnana vaja tajuda, et pankrot ei ole kuritegu, vaid paratamatu osa tavalisest ettevõtlusest.
