Advokaat: seaduse järgi kannab keskkonnakahju tekitaja kõik kahjuga seotud kulud

Keskkonnakahju puhul põhinevad keskkonnavastutuse seadusest tulenevad kahju heastamise reeglid printsiibil „saastaja maksab“ ehk kõik keskkonnakahju vältimise ja heastamise kulud kannab täies mahus kahju tekitaja, toonitas advokaadibüroo GLIMSTEDT vandeadvokaat Mirjam Vili oktoobri lõpus toimunud keskkonnaseminaril.

„Tegelikult tekib keskkonnakahju ju igasuguse inimtegevuse käigus, sest vajame süüa, juua ja peavarju. Samuti võib olla loodusressursse tarvis looduskahjude heastamiseks,“ ütles Vili ja täpsustas, et õiguslikke tagajärgi omavaks keskkonda kahjustavaks tegevuseks peab olema keskkonnakahju kindlal viisil defineeritud ning määratletud. Keskkonnale õigusvastaselt tekitatud kahju korral nõuab riik kahju rahalist hüvitamist või kahju heastamist. Keskkonnakahju rahalise hüvitamise korral arvestab seda ja nõuab sisse Keskkonnainspektsioon.

Keskkonnakahju rahalise hüvitise suurus ja arvestamise metoodika on sätestatud erinevates keskkonnavaldkonna seadustes. Näiteks pinnase kahjustamisel soostunud ja madalsoometsas arvestatakse kahju 0,60 eurot maa-ala ühe ruutmeetri kahjustamise eest, hüvitise määr esimese kaitsekategooria taimeliigi isendi hävitamise eest on 130 eurot isendi kohta ning näiteks pruunkaru kui jahiuluki ebaseadusliku hukkamise puhul on keskkonnakahju määr 2000 eurot.

Keskkonnavastutuse seadusest tuleneva kahju heastamise reeglite kohaldamisel järgib aga heastamismeetmete väljatöötamist ja rakendamist Keskkonnaamet,“ täpsustas Vili. „Oluline on see, et keskkonnakahju tekitaja peab lisaks kahjudele kandma ka nende likvideerimiseks ja heastamiseks tehtavate meetmete rakendamise ja meetodika väljatöötamise kulud,“ lisas Vili.

2013. aastal arvutati Eestis keskkonnakahju kogusummaks kokku 187 193 eurot, millest suurima kahju moodustas ebaseaduslik kalapüük kahjusummas kokku 117 349 eurot, selgus Keskkonnainspektsiooni eelmise aasta aastaraamatu statistikast.

Keskkonnaameti andmeil on alates keskkonnavastutuse seaduse jõustumisest olnud Eestis kaks keskkonnakahju juhtumit, kus on kohaldatud keskkonnavastutuse seadust, heastamismeetmete kuluga kokku umbes 25 000 eurot. 2011. aastal voolas kütuseveoki teelt välja sõitmisel selle ratastele tõstmisel maha 6000-8000 liitrit erimärgistatud diislikütust, millest osa imbus lumme ja pinnasesse. Reostatud pinnase ulatuseks oli ligikaudu 150 m2 ning 2012. aastal tuvastati veekogu paisutamise nõuete eiramise tõttu tekkinud keskkonnakahju lõhe ja paksukojalise jõekarbi elupaigale Loobu jõe hoiualal.

Hea teada

Keskkonnaseminaride sarja „Kuidas jääda ellu üha karmistuvates tingimustes?“ viies seminar toimus 30. oktoobril keskkonnaministeeriumis. Seminaril arutleti põhiteemana, kas saastamine on kasulikum kui investeerimine, räägiti vastutusest keskkonnakahjude tekkimise korral ja sellest, kuidas ennetada keskkonnakahjude tekkimist. Keskkonnaseminaride sarja korraldavad koostöös Arengufond, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon (EKJA) ja advokaadibüroo GLIMSTEDT. Seminaride sarja raames toimub kuus seminari 2014. aasta märtsist kuni novembrini.​