Advokaat selgitab: Big data viib ettevõtted konkurentsiameti huviorbiiti
Digitaalturgude kiire areng on toonud kaasa selliste ettevõtete tekkimise, mille ärimudelid põhinevad suuresti just isikuandmete kogumisel, töötlemisel ja kasutamisel turunduseesmärkidel. Lisaks sotsiaalvõrgustikele ja otsingumootoritele nagu Facebook ja Google võetakse sarnaseid ärimudelid aina enam kasutusele ka paljudes teistes majandusharudes nagu näiteks telekommunikatsioon, transport, pangandus, kindlustus jne.
Kogutud andmed hõlmavad üldjuhul mitte ainult klientide nimesid, asukohti ja muid kontaktandmeid, vaid ka andmeid klientide käitumise, eelistuste ja tehtud valikute kohta (nt ostetud toodete või teenuste kohta). Tihtipeale on sellised kogutud andmed nii suuremahulised ja keerulised, et kujutavad endast nn suurandmeid (Big data).
Konkurentsiõiguse kontekstis kvalifitseeruvad suurandmed ettevõtte “turujõu allikaks”, sest andmepõhiste otsuste tegemine suurendab ettevõtte tootlikkust konkurentfirmadega võrreldes, andes ettevõttele majandusliku eelise. Selline allikas võib turul konkureerimisel osutuda nii tähtsaks, et ka muidu väiksel ettevõttel on tänu oma suuremahulistele andmekogudele võimalik kujuneda turgu valitseva seisundiga ettevõtteks. Selliste ettevõtete jaoks näeb konkurentsiseadus ette rida kohustusi.
Ei ole välistatud, et teatud ettevõtte omandis olevaid andmeid hakatakse tulevikus isegi käsitlema “olulise vahendina” ehk sellise vahendina, mida teistel ettevõtjatel ei ole võimalik või ei ole majanduslikult otstarbekas dubleerida, kuid ilma milleta ei ole võimalik kaubaturul tegutseda. Näiteks ilma tarbijate valikuid ja eelistusi teadmata ei ole uuel veebipoel võimalik teha oma klientidele personaliseeritud pakkumisi ning seega ka edukalt turule siseneda ja seal konkurentsis püsida.
Sellisel juhul on suurandmeid omav ettevõtja kohustatud lubama teistele ettevõtjatele mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel juurdepääsu andmetele (arvestades andmekaitseõigusest tulenevate piirangutega).
Uus andmekaitsemäärus, mis jõustub 2018. aastal, annab küll tarbijatele võimaluse nõuda oma andmete ülekandmist ühe teenusepakkuja juurest teise juurde ning võimaldab seeläbi vältida n-ö “andmete monopolide” tekkimist, kuid praktikas ilmselt ei lahenda see säte kõiki potentsiaalseid suurandmetega seonduvaid konkurentsiõiguslikke probleeme kuna need võivad olla laiemad ja keerulisemad. On väga tõenäoline, et tulevikus hakkavad andmekaitseinspektsioon ja konkurentsiamet tegema rohkem koostööd, et tagada regulatsioonile vastavus.
Seetõttu peavad ettevõtjad, kelle äritegevus sõltub suurandmetest, olema valmis selleks, et nende tegevus satub konkurentsiameti huviorbiiti. Samuti on oluline juba täna viia oma igapäevane äritegevus kooskõlla konkurentsiõiguslike eeskirjadega ning lähtuda nendest nii suhtluses tarbijate ja äripartnerite kui ka konkurentidega.
