ICC vahekohtu reeglite mõttes loetakse vaidluseks, mis automaatselt peaks lahendatama kiirmenetluses, kõiki vaidlusi, milles nõudesumma ei ületa 2 miljonit USA dollarit. Poolte kokkuleppel võib kiirmenetlust kohaldada ka suurematele nõuetele.

Kiirendatud menetluses võib ICC kohus määrata, et vaidluse lahendab üks vahekohtunik ka juhul, kui pooltevahelises vahekohtukokkuleppes oli ette nähtud kolmeliikmeline vahekohus. Kiirmenetluses võidakse piirata poolte esitatavate seisukohtade arvu ja ulatust, samuti võimalust nõuda dokumente välja teiselt poolelt. Seega on menetluskord lihtsustatud ja samas on poolte õigused, kuigi võrdsed, siiski mõnevõrra piiratumad võrreldes tavapärase vahekohtumenetlusega.

Selline kiirendatud menetlus annab võimaluse lahendada vaidluse lühema aja jooksul. Ühtlasi on väiksemad ka kulud – seda nii vahekohtunike tasude kui tõenäoliselt ka kaasnevate advokaadikulude osas.

Eesti tingimustes ei ole 2 miljonit dollarit kaugelt mitte väike summa. Kui pooltele ei ole vastuvõetav, et nendevahelised vaidlused lähevad lihtsustatud menetlusse, võivad nad vahekohtukokkuleppes ette näha, et kiirendatud menetluse reeglid nendevahelisele lepingule ei kohaldu. Seda tuleb silmas pidada juba lepingut sõlmides, et lisada asjakohane sõnastus vaidluste lahendamise klauslisse.

ICC vahekohtu reeglite uut versiooni kohaldatakse vahekohtukokkulepetele, mis sõlmitakse alates 2017. aasta 1. märtsist. Enne seda kuupäeva sõlmitud vahekohtukokkuleppeid muudatus ei puuduta. Siiski säilib pooltel võimalus vaidluse tekkimisel kokku leppida, et vaidlus lahendatakse kiirendatud menetluses.