Advokaat selgitab: uus seadus toob korteriomandi moodustamisel täiesti uued reeglid
Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots Co vandeadvokaat Anet Kaasik selgitas, et kui varem moodustus korteriomand reaalosast ja kaasomandi osast, siis nüüd moodustub korteriomand kolmest osast: 1) eriomandist, 2) kaasomandi osast ja 3) liikmelisusest korteriühistus. Seega, reaalosa nimetatakse nüüd eriomandiks ning koos korteriomandiga saab omanik automaatselt ka korteriühistu liikmeks.
Hoonesiseseid parkimiskohti ja panipaiku ei moodustata enam eraldi korteriomanditena, vaid need kuuluvad nüüd eriomandi alla ning juhul, kui eriomand on eluruum, on ka vastavad parkimiskohad ja panipaigad eluruumid, mitte enam mitte-eluruumid.
Terminoloogia muutumine võib vandeadvokaat Anet Kaasiku sõnul tekitada palju segadust ning nõuab paralleelset orienteerumist vanas ja uues terminoloogias. Anet Kaasik lisas: „Korteriomandeid, mis on moodustatud enne 2018.a, ei hakata uuesti moodustama ega ümber tegema, mistõttu on vältimatu, et kõik olemasolevad korteriomandid jäävadki uutest eristuma ning uute ja vanade korteriomandite vahel on võrdlusmomenti raskem tekitada. Abiruumide muutumisel eluruumiks, isegi kui neid ei kasutata eluruumina, tekib aga küsimus, kas nendele abiruumidele kehtivad seetõttu ka eluruumidele kehtestatud sisekliima, uste, avade, veevarustuse jne nõuded.“
Seaduses on kasutusele võetud ka uus õigus – erikasutusõigus, mille alusel saab kaasomandi osa määratleda ühe või mitme kaasomaniku kasutusse. Vandeadvokaat Anet Kaasik selgitas, et näiteks keldriboksid, parkimiskohad või muud hoiuruumid, mis asuvad ühiselt kasutaval pinnal (kaasomandi osa), saab nüüd erikasutusõigusega määrata konkreetse omaniku kasutusse, muu hulgas näiteks parkimiskohtade puhul on võimalik piiritleda see kasutusõigus, kas siis päevase või öise ajaga (üks omanik kasutab päeval ja teine öösel).
Lisaks ei kanta kinnistusregistrisse enam eriomandi (varasemalt reaalosa) pinna suurust, vaid see peab olema nähtav kinnistusregistrile esitatud hoonejaotusplaanilt.
Anet Kaasiku hinnangul võib erikasutusõigus küll muuta lihtsamaks jagamata parkimiskohtade ja hoiuruumide kasutuskorra kokku leppimist, kuid hoonejaotusplaanilt korteri pinna suuruse otsimine muutub kindlasti keerulisemaks võrreldes senise variandiga, kus registriosa esimese jao kastist „pindala“ saab lihtsalt tuvastada kindla arvu.
