Advokaat selgitab: värske kohtulahend rebib kaitse abikaasade ühisvaralt
Eversheds Sutherland Ots&Co vandeadvokaadi Tarmo Repi sõnul parendab riigikohtu muutunud lähenemine oluliselt võlausaldajate positsiooni selliste võlgnike hagemisel, kelle kinnisvara on ühisomandis.
Repp selgitas, et senine riigikohtu praktika ei võimaldanud võlausaldajal seada hagi tagamise korras keelumärget võlgnikust abikaasa abikaasade ühisomandis olevale kinnisasjale. Repp lisas, et lihtsustatult öeldes oli seni abielus võlgniku ühisomandis olev vara tsiviilkohtumenetluses kaitstud hagi tagamise eest kuid uue lahendi valguses saab ka ühisomandi osa arvesse võtta võlanõude tagamiseks.
Nimetatud seisukohta muudeti Riigikohtu 22veebruari määrusega nr 3 2 1 162 16, mille kohaselt on ka tsiviilkohtumenetluses hagi tagamise määruse alusel võimalik kanda kinnistusraamatusse keelumärge, millega keelatakse kinnisasja käsutamine vaid kostjaks oleval abikaasal. Keelumärke kandmiseks ei ole uudse praktika kohaselt vaja enam teise abikaasa nõusolekut.
Kolleegium märkis, et praktika muutmine on võlausaldajate õigustatud huve arvestades mõistlik.
Repi sõnul on arusaadavalt hagi rahuldamise korral võimalik sissenõue pöörata vaid võlgniku osale ühisvarast ning selle eelduseks on vastavas osas ühisvara jagamine. Abikaasa, kes ei ole võlgnikuks, säilitab oma õiguse vara omandiosale.
Ühtlasi on tema sõnul oluline tähele panna, et abikaasade ühisomand ei pruugi alati olla kinnistusraamatu kandest nähtav, mistõttu võib võlausaldaja joaks võlgniku kinnisasja tegeliku väärtuse/võlgniku maksevõime välja selgitamisel osutuda vajalikuks ka juriidiliste aspektide korrektne hindamine.
