Advokaat soovitab: ettevõtte riske maandades toimi targalt
Varakindlustus ei ole pelgalt asjade kindlustus, see hõlmab ka vastutuskindlustust. Varakindlustuse üks võimalikest toodetest on ärikatkemise kindlustus. Tekib küsimus, millal ja mida tuleb kindlustada?
Tõepoolest, kõike kindlustada ei ole mõtet. Kindlustusleping on mõistlik sõlmida, kui kindlustusjuhtum tekitab esiteks sellise rahakulu, mida ettevõte kanda ei suuda ning teiseks, kui selle asja kahjustamine on niisugune, et võib peatada või lõpetada äritegevuse ja see põhjustab ülesaamatu kulu või isegi pankroti. Näiteks kui ettevõttel on 40 autot, ei pruugi nende suhtes vabatahtliku sõidukikindlustuse lepingute (kaskokindlustus) sõlmimine olla vajalik. Avariikahjud ja nende kindlustusmaksed võivad olla sellises suhtes, et riski on majanduslikult mõistlikum ise kanda. Kui sõidukid pargitakse õhtuti kõik ühte parklasse või hoonesse, võib seal tekkinud tulekahju hävitada korraga palju sõidukeid – see on risk, mille vastu peaks kindlustama.
Kui ettevõte ohustab klientide või kolmandate isikute vara, siis on otsustamisel sama loogika. Ka klientide ja kolmandate isikute vara saab kindlustada enda varakindlustuse lepingus, eraldi vastutuskindlustusleping ei ole sugugi ainus lahendus.
Tähelepanelik tuleb olla kindlustuslepingute puhul, kus ühes lepingus on nii varakindlustus kui ka vastutuskindlustus. Peab jälgima, et varakindlustuse ja vastutuskindlustuse kindlustusjuhtumid ning välistused ei oleks seatud nii, et olulised asjad kaitse alt välja jäävad.
Kindlustusteenuse ostjad panevad harilikult tähele ainult soodsamat hinda ja ei loe kindlustuslepingu tingimusi. Kuna klientide surve kindlustuslepingu tüüptingimuste parendamiseks on nõrk, sisaldavad need palju piiranguid ja välistusi. Kindlustustooted ja erinevate kindlustusandjate kahjukäsitlemine erinevad nagu bernhardiin ja taks. Klient peab teadma, mida ta tahab ja erinevused ära tundma.
Vastutuskindlustuse lepingu sõlmimisel tuleb kõigepealt piiritleda, missuguse kahju hüvitamist on vaja, kui suur on võimalik kahju, kellele on tekitatud kahju hüvitamist vaja ning seejärel uurida, kas mõni kindlustustoode on sobiv. Tuleb eraldi mõelda lepinguvälise kahju tekitamisele ja lepingulisele vastutusele. Endale peab väga täpselt selgeks tegema, missugune sündmus on kindlustusjuhtum ja võrrelda seda tegelike riskidega. Tähele tuleb panna kõiki kindlustusjuhtumi ja hüvitamise suhtes sätestatud piiranguid.
Kindlustusjuhtumi toimumise korral on väga oluline tõendite kogumine. Just kindlustusvõtja peab hea seisma, et suudab nii kindlustusandjale kui ka kohtule esitada tõendid selle kohta, mis ja kuidas juhtus. Peale selle tuleb olla valmis tõendama kahju suurust. Tuleb meeles pidada, et halvematel juhtudel valib kindlustusandja lausa eitamise taktika.
Hea kindlustusandja lepingutingimused on kirja pandud selgelt ja arusaadavalt ning juhtumi järel toimub kahjukäsitlus kiiresti. Seejärel teeb kindlustusandja asjaoludele ja tõenditele viitava põhjendustega otsuse ning kui vaja, maksab eeldatava hüvitise arvel kohe avansilise hüvitise.
