Ähh, mis meil sest eurost?

Eesti Panga president Vahur Kraft toonitab, et euroga liitumise eel ei tohi hakata riigi majanduspoliitika aluseks võetud pikaajalisi programme ja kokkuleppeid revideerima.

Kraft kirjutab Postimehes, et see põhimõte kehtib nii finantssüsteemi tegevusraamistiku, maksustamise, reservide kasutamise kui ka eelarvepoliitika kohta.

Eestilt nõuab eelkõige pingutusi inflatsioonikriteeriumi täitmine, osutab panga president. “12 kuu pikkune hindamisperiood, mille vältel meie tarbijahinnakasv ei tohi ületada kolme kõige stabiilsemate hindadega Euroopa Liidu liikmesmaa hinnakasvu rohkem kui 1,5 protsendipunkti võrra, haarab tõenäoliselt 2005. aasta teise poole ja 2006. aasta esimese poole.”

Praeguste eelduste kohaselt jääb 2005. aasta keskmine tarbijahinnakasv 3,4 ja 2006. aastal 2,7 protsendi juurde. Niisugust taset võib hinnata kriteeriumi “piiri peal olevaks”, märgib Kraft.

Kui raskeks või kergeks inflatsioonikriteeriumi täitmine osutub, sõltub nii ülemaailmsetest arengutest kui meie endi tegutsemisest.

Üleilmseid hinnaarenguid me mõjutada ei saa, osutab Kraft. “Küll aga saame hästi läbi kaaluda omaenese otsuseid. Eriti tähelepanelikult tuleks jälgida neid sisemaiseid riske, mis seonduvad maksupoliitika ja administratiivselt kontrollitavate hindadega, ent ka kulutamisega nii keskvalitsuse kui kohalike omavalitsuste tasandil. Aitaks ka rõhutatud riiklik tähelepanu konkurentsi kindlustamisele ja järelevalvele, lõpuks määravad ju turuhinnad, mis suunas inflatsioon liigub,” sedastab ta.

“Käivitatud tulumaksureform tähendab üldise maksukoormuse langust ja riigi tulude aeglasemat kasvu. Et Euroopa Liiduga ühinemise järel toimus mitmes valdkonnas maksupoliitika ühtlustamine, saab reformi mõju tõeliselt tuntavaks alles 2006. aastal.”

Kas tõstame veel tarbimismakse?

“Kui toimime ratsionaalselt, tuleb võtta teadmiseks, et kaudsete maksude ulatuslikum tõstmine tooks kaasa tarbijakorvi niisuguse kallinemise, mis teeks võimatuks inflatsioonikriteeriumi täitmise. Ent kui makse tõsta ei saa, võib taas tekkida kiusatus riigile, linnale, vallale mõne küll kahtlemata vajaliku, kuid siiski kulutuse katteks laenu võtma hakata, mõne olulise institutsiooni eelarve “ajutiselt” defitsiiti viia. See on väga libe tee,” nendib Kraft.

“Seaksime ohtu riigisektori eelarve tasakaalu ja madala võlataseme, seaksime ohtu ka muude Maastrichti kriteeriumide täitmise lisaks inflatsioonikriteeriumile. Ja kõige tipuks kaotaksime meie riigile nii olulist usaldust. Antud juhul puudutaks usalduse kaotus väga otseselt paljude Eesti perede rahataskut.”

Krafti sõnul on mõistlik pidada kinni kord valitud joonest, olla avatud, paindlikud, hoida eelarve tasakaalus, soodustada konkurentsi ja tootlikkuse tõusu.