Hanschmidt rääkis Delfi Ärilehele, et Infortari plaan oli Euroopa ametnikele teada, kuid seda ei võetud kuigi tõsiselt, sest juba toona, mil teema jutuks tuli, oli Euroopa Komisjon pigem seda meelt, et Eesti poolt antud riigiabi on ebaseaduslik. Infortari-poolne tingimus oli aga see, et riigiabi otsus tuleks positiivne ning Estonian Air ei peaks raha tagasi maksma.

„Kui me eelmisel aastal Estonian Airi investeerimise ettepanekuga välja tulime, siis oli meie tingumus, et Euroopa Komisjon ei hakkaks juba ära kulutatud riigiabi tagasi nõudma,“ lisas ta.

„Euroopa Komisjon ei olnud nõus selle äriplaaniga. Kuna kahtlustati, et riigiabi tingimusi oli rikutud, siis nad ei võtnudki väga tugevalt arutlusele seda teemat, et Infortar võiks tulla Estonian Airi päästma. Me pakkusime selle välja, nad olid sellest variandist teadlikud, kuid ei pidanud seda õigeks ja panid käe vahele,“ rääkis Hanschmidt. „Kuskil panevad käe vahele, kuskil ei pane. Airbalticu puhul ei pandud, Estonian Airi puhul pandi,“ nentis ta.

Hanschmidti sõnul on lennundus põnev sektor ning Infortar on sellest jätkuvalt huvitatud, kuid päris nullist lennufirmat tegema ei taheta hakata. Seetõttu otsitaksegi pigem partnerit, kuid hetkel enam mitte nii aktiivselt kui enne Estonian Airi põhjaminekut.

Brüsselist õhkub metropoli suhtumist provintsi

Nordic Aviationi ellukutsumisega on Hanschmidt rahul, sest riik sai uue ettevõtte loomisega hakkama. „Ma arvan, et nad suudavad nüüd seda lennuühendust hoida, sest see on Eesti inimestele ja ettevõtjatele väga oluline. Eesti on geograafiliselt niikuinii ääremaa ja kui me veel ise vabatahtlikult ääremaastume, siis on ikka hullult raske siin majandust kasvatada,“ leidis ta.

Nordic Aviationile partneriks valitud Adria Airways on tegelikult samuti raskustes ning praegune omanik Sloveenia riik otsib võimalust ettevõttest vabaneda. Kas lennunduse vastu huvi üles näidanud Infortar ei sooviks sloveenlastele ise abikätt ulatada?

Sellele küsimusele vastates jäi Hanschmidt üldsõnaliseks ning rõhutas, et kui Infortaril peaks tekkima mingi konkreetne huvi mõne lennufirma suhtes, siis antakse sellest avalikkusele kindlasti teada, kuid praegu on veel vara millestki sellisest rääkida.

Euroopa Komisjoni otsus Estonian Airi osas tekitab Hanschmidtis pisut tuska. „See ongi Euroopa Liidu traagika. Eesti on äärmaa, väike riik. Väikseid riike saab jõuliselt karistda, suuri väga ei saa. Väikeste riikidega näidatakse printsipiaalsust, suurematega ei näidata,“ leidis ta.

„Kui eelmisel aastal Euroopa ametnikud rääkisid, et Eestile pole vaja oma lennufirmat ja Baltikumile piisab ühest lennufirmast, siis see ongi nagu tüüpiline olukord, kus metropolist vaadatakse provintsi poole ja öeldakse midagi,“ sõnas Hanschmidt.

„Reeglina alati Brüssel teab paremini...Nagu vanasti teadis Moskva, mida Eestis vaja on. Nüüd teab Brüssel,“ jätkas ta naljatledes.