Hanschmidt ütleb, et nüüd on Läänemere võimsaima laevakompanii Tallinki liinid paigas, suured investeeringud tehtud ja aeg raha tagasi teenida. Ta viitab, et Tallink on mõelnud seilata ka soojematel vetel, kuid praegu on need mõtted maha maetud.

•• Räägime algul hotellidest ja võtame ühe ajapiiri ka: kui pikk on Tallinki hotellikett viie aasta pärast?

Nojah, nüüd kohe hakkab see probleem pihta, et mida saab rääkida ja mida mitte.

•• Jajah, see jutt, et olete börsifirma… Visioonidest saab ikka rääkida.

Vaatame siis ajas tagasi. Aastal 2004 tegime esimese hotelli ja nüüd oleme tubade arvult Eestis juba kõige suurem tegija. Meil on kokku üle tuhande toa.

Riias avasime nüüd esimese hotelli. Kui see läheb hästi käima, siis teeme ka Riiga juurde spaa- ja konverentsihotelli nagu Tallinnaski.

•• Mingil ajal rääkisite eesmärgist teha kõikidesse Tallinki sihtkohtadesse hotell. Kas see kava on veel püsti?

On küll, vaatame tasapisi edasi ja otsime võimalusi. Helsingis olid meil pikalt läbirääkimised ja kõik oli väljagi valitud ja vaadatud, aga liiga kalliks osutus. Me ei jõudnudki kokkuleppele. Majanduslikult peab asi ikka ära ka tasuma, ei saa ainult päris heategevust teha.

•• Aga Stockholm?

Meiega arvestatakse seal küll, seal tehakse planeeringutki. Arvestatakse, et oleme seal hotellist huvitatud, oleme projekti kaasatud ja mitu korda vaatamas käinud. Aga hindadeni ei ole jõudnud ja midagi otsustatud pole.

•• Hästi, aga teie hotellikett viie aasta pärast…

Raske öelda praegu... Ei hakka loopima, vaatame.

•• Majutusturg on praegu korralikult põhjas. Juba 2008. aastal oli näha, et asi kisub hapuks. Teil on olnud ikka kõvasti julgust ja tahtmist, et raskel ajal muudkui ehitada ja ehitada.

Kui tahad majandust tõsta, siis peab olema ka neid, kes julgevad teha. Nagu kirjanduseski – peab olema kirjanikke, kes julgevad kirjutada. Ega majandus iseenesest kasva, peab olema ettevõtjaid, kes tahavad riske võtta ja uutesse projektidesse investeerida, luua uusi töökohti ja panna raha sisse. Samuti on vaja pankasid, kes oleksid valmis kokkuleppeid sõlmima ja nii edasi.

•• Kas on juba näha, et Eestis-Lätis hakkavad hädad otsa saama? Valgust on tunneli lõpus näha?

Eks Eestis juba paistab. Lätis ka ju – kui aasta tagasi kartsid kõik, et Läti latt devalveerub, siis praegu ei räägi sellest enam keegi.

Kui tuua näide Tallinki vaatenurgast, siis Riia-Stockholmi liin pidevalt kasvab. Eelmisel aastal tuli Riia lennujaama kaudu 9% rohkem turiste, sadama kaudu aga koguni 40% rohkem. Riial on Euroopas enamiku kohtadega transpordiühendus olemas. Ja Riias on 6500 hotellituba, kuid see on ju suur linn. Näiteks Tallinnas on nõks alla 7000 toa, nii et potentsiaali on.

Turul on lihtsalt tarvis pidevalt midagi uut pakkuda. Eesti turismisektor on kasvanud eeskätt tänu sellele, et Tallink on investeerinud uutesse laevadesse. Ka Riia liinile oleme toonud uued laevad ja nüüd hotell...

•• Paar aastat tagasi rääkisite ikka sellest, et raskel ajal tuleb olla ettevaatlik. Nüüd talitate risti vastupidi.

Ettevaatlik peab ikka olema. Ei ole midagi vastupidi.

•• Kontekst oli ikka see, et püksirihma tuleb koomale tõmmata.

Kõige hullem on see, kui üldse mitte midagi ei tee. Siis satud nagu kriisisituatsiooni. Pidevalt tuleb tegutseda, mitte alla anda. Kui kriis tuli, siis meie võtsime põhimõtte, et fookustame ennast perspektiivsetele projektidele, mis tuleb kindlasti ka lõpuni viia. Tegime ära taksofirma, Riia hotelli ja veel paar asja. Aga Lasnamäe city külmutasime, Nõmmel külmutasime Kivimäe haigla projekti, sest me ei leidnud investoreid ega kliente.

•• Kui pikaks ajaks on Tallinki city külmutatud?

Selle hetkeni, kui leiame partnereid ja huvilisi. Kui kinnisvaraprojekti teha, siis on ikka kundesid ka vaja.

•• Kas te üldse tegelete selle projektiga praegu või absoluutselt mitte?

Tegeleme ikka. Igas kvartalis käib keegi vaatamas ja räägime neid asju. Vanad kontaktid on olemas ja nad ise tegelikult võtavad meiega ühendust.

•• Mis sinna Kivimäele siis peaks tulema?

Momendil mitte midagi. Külmutatud. Muidu oleks sotsiaalobjekt olnud.

•• Pankadega saate hästi läbi?

Saame.

•• Väga hästi?

Ma arvan küll, tunnen ju panga siseelu. Tean ju, kuidas otsustamised seal käivad. Tutvusi on ka.

•• Mida euribor tegema hakkab?

Euribor hakkab järgmise aasta alguses tõusma.

•• On see järsk tõus?

Ei usu. See sõltub paljuski sellest, kuidas täpselt Saksamaa majandus, Euroopa majandus hakkab paranema. Seda ma ütlen küll, et intresside fikseerimisega tuleb väga ettevaatlik olla, sest ega seda tasuta ei tehta.

•• Nii et fikseerimine on täielik mõttetus?

Päris nii ka mitte, aga see on maru kallis. Tuleb vaadata, mis see maksma läheb.

•• Mida sa soovitaksid intresside fikseerimise poole pealt ühele keskmisele korteriomanikule?

Eks seda tuleb igaühel ise vaadata, mis hinda pakutakse ja kuidas see mängima hakkab.

•• Suhtled palju pankadega ja oskad kindlasti vahetult öelda, kas laenu-kraanid on jälle lahti läinud ja tingimused leebemaks muutunud.

Sada protsenti pole need kraanid kunagi kinni olnud.

•• 99 protsenti olid kraanid ikka kinni küll.

Jah, moodne majandus nõuab laenamist, siin ei ole midagi teha. Raharinglus on nagu vereringlus – kui selle kinni paned, siis hakkab organism kohe hääbuma. Olen pangadirektoritega kohtunud ja nad kõik räägivad praegu, et sellel aastal ei kavatse laenuportfelli kahandada. Pigem suurendada. Ja see on positiivne, sest varem vähendati portfelle ju järsult. Pank on nagu konn – kahepaikne. Pank on n-ö kahe vereringega, üks on suur vereringe ehk laenamine ja teine vereringe ehk muud teenused. Kui ühe vereringe kinni paned, siis konn sureb ära. Kui paned laenamise kinni ja teenid ainult deposiitide pealt, siis natukese aja pärast lähevad kliendid ära. Laenutoode on oluline ja pangajuhid on sellest nüüd aru saanud.

•• Siit-sealt on kuulda olnud, et pangad kavatsevad laenamist soodsamaks muuta, koguni kampaaniaid korraldada.

Mul oli hiljuti Swedbanki juhtidega ühine hommikusöök. Sealt koorus välja seisukoht, et laenamist tuleb suurendada. Tean, et ka teistes pankades tehakse ajurünnakuid samal teemal.

•• Millised uued projektid on Infortaril praegu töös, millised paberid laual?

Sellest on raske rääkida.

•• Ärme siis kõigest räägime, räägime ühest konkreetsemast…

Probleem on selles, et kui räägin välja, siis seda äri võib-olla ei juhtugi. Näiteks keegi segab või mis iganes. Vaikselt tuleb teha.

•• Millal tuleb uudiseid?

Ei tea. Tegutseme, töö käib. (Naerab – A. E.)

•• Kas linnahall tuleks kõne alla, kui ameeriklased peaksid ära langema?

Oleme selles suunas palju tööd teinud. Tegime isegi eskiise, et kuidas oleks mõistlik seda projekti arendada. Panime palju raha sinna sisse.

•• Nii et huvi on endiselt olemas?

On ikka, sest linnahalli piirkond on ikka väga hea koht. Oleme seal kõrval juba olemas, meil on seal kaks hotelli. See kõik töötaks koos. Meie mõte oli ka selline, et linnahall on vaid üks osa kvartalist konverentsikeskuse ja kontserdikeskusena. Ümberringi tuleb pakkuda muid teenuseid, et elu käima läheks.

Kui aknast linnahalli vaadata, siis avaneb ikka väga kole pilt. Ometi on see koht, kustkaudu saaks Tallinna merele kõige paremini avada. Nii et meie huvi on küll olemas.

•• Räägime nüüd konkreetselt: kui kaugel te Estonian Airi ostmisest olite?

Kus suitsu, seal tuld. Tuld oli ja suitsu oli ka. Oli küll huvi tol ajal.

•• Kas see „tol ajal” tähendab, et enam ei ole huvi? Suitsuvinet enam pole?

Ei ole. Ja praegu ei oleks meil enam finantseerimise võimalust. Tol hetkel oli olemas kompleksne lähenemine, me ei läinud sinna niisama rääkima. Täna enam ei ole.

•• Nii Infortaril kui ka Tallinkil on röögatu laenukoormus. Teeb see kõvasti liiga?

Moodne majandus on juba selline. Omakapitaliga ei tee midagi ära, naturaalmajanduse stiilis ei saa.

•• Audiitorid kirjutasid üsna konkreetselt Infortari kohta, et raha pole ja lühiajalisi kohustusi on rohkem kui käibevahendeid.

Me peame oma igapäevast tööd tegema. Meil ongi võetud laenud ju pikaajalised investeeringud.

•• Saate hakkama?

Saame ikka, me ei kurda praegu. Asjad lähevad samm-sammult paremaks.

•• Läheme maa pealt merele, räägime Tallinkist ka. Mis lipu all Tallinki laevad liiguvad? Võtame jällegi viie-aastase perspektiivi.

Nad on juba praegu nii erinevate lippude all: Soome, Rootsi, Läti, Eesti. Nad jäävad ka tulevikus erinevate lippude alla. Tallink on ju rahvusvaheline bisnis.

•• Ja nii jääbki? Või on survet, et näiteks Eesti lipu all ei sõida mingil hetkel enam ühtegi laeva?

Survet ei ole. Selge on, et on riike, mis pakuvad reederitele veetranspordi arendamiseks soodsamaid võimalusi. Maksutoetuste ja muu najal. Isegi Läti… Aga see on rahvusvaheline äri, kui me sõidame Läti ja Rootsi vahet, siis peab laev ikka Läti lipu all ka olema. Ei saa sõita ainult ühe lipu all, pead vaatama, mis on majanduslikult mõistlikum. Soome ja Rootsi vahel sõites ongi nii, et üks laev on Soome ja teine Rootsi lipu all. Aga eks ametiühingud on tugevad ja ega kõik väga lihtne ka pole. Praegu samas näiteks küll ei näe, et me läheks peakontoriga Tallinnast ära. Kuigi meie põhiäri on Soomes ja Rootsis.

•• Millal Tallink uuesti kasumisse jõuab?

Praegu on eesmärk, et see majandusaasta oleks jälle kasumlik. Meie äri on sesoonne, põhiraha tuleb ikkagi suvekuudel.

•• Kui palju koondamised ja kärped Tallinki puudutavad?

Eks see on pidev protsess. Kogu aeg peab kulusid jälgima, aga selles mõttes kampaaniaid ei ole. Pidevalt peab ju jälgima, et ettevõte oleks efektiivne ja inimeste arv õige.

•• Tallink on üks neid ettevõtteid, mille töötajad miskipärast tihtipeale nurisevad, et küll ikka omanikud piitsutavad ja küll on karmid tingimused. Kuidas asjad tegelikult on?

Emori uuringute järgi on Tallink olnud mitu aastat järjest kõige populaarsem tööandja. Kindlasti on inimesi, kes nurisevad. Aga kindlasti on ka neid, kes on rahul. Tallink annab tööd ikkagi 6700 inimesele. Suur firma – mõneti paratamatu.

Aga eks me kogu aeg üritame personalipoliitikat täiendada ja tundub, et suhted töötajate ja ametiühingutega ikka paranevad. Tundub, et läheb normaalselt.

•• Skandinaavias on ametiühingud ikka väga tugevad…

Ka nendega on võimalik koostööd teha, midagi hullu ju ei ole.

•• Töötate uute liinide kallal ka?

Praegu on kõik paigas. Suur investeerimisprogramm on läbi, selle käigus investeerisime kaks miljardit eurot. Praegu keskendume olemas-olevatele liinidele, et need maksimaalselt toimiks.

•• Raha on tarvis tagasi saada…

Jah.

•• Uusi liine siis enam ei tule?

Praegu ei ole küll päevakorras.

•• Ja laevad on nüüd ka selleks korraks ostetud?

Meil on üks tänapäevasemaid laevaparke. Laeval on oma iga, ta peab umbes 30 aastat vastu pidama. Tallinki laevade keskmine vanus on praegu alla kümne aasta, mujal maailmas on see üle 20.

•• Kas Tallink jääbki Läänemere firmaks või on rohkem ambitsiooni?

Hetkel ei ole uutele turgudele mineku plaani.

•• Mõtteid on olnud?

Ikka on olnud.

•• Soojad maad ja soojad mered?

Jah, ikka on selliseid mõtteid käinud, aga praegu pole.

•• Mille arvel te reisijate arvu kasvatate?

Investeeringute arvel – uued laevad. Vaata, kui huvitav: kui pakud uusi tooteid, siis reisijate arv kasvab. Turistile tuleb uusi asju pakkuda, siis ta tuleb. Nii kui tõstad laevu liinidel ümber, siis kohe tuleb inimesi juurde. Niisama ei tulda Tallinna vaatama. See on tänu meie investeeringutele.

•• Teie ärimudeli üks osa näib olevat inimeste kõigi vahenditega laevale meelitamine. Kinkekaarte trükite muudkui juurde?

Turunduses tuleb kasutada erinevaid võtteid. Laevapilet on umbes 24% tuludest, restoranid ja kauplused annavad üle 50% ja cargo umbes 25%. Inimene tuleb laeva peale ja arvestab ikkagi teatud summaga, mida kulutada.

•• Eks te olete mindki oma laevadel purupaljaks teinud. Paras püksinööp, kui laevalt maha astun.

(Edasine vestlus käib naeru saatel – A. E.) Sa ei ole ainuke.

•• Nii et teie omanduses olev Vaba Maa trükikoda muudkui töötab ja trükib kinkekaarte?

Töötab-töötab. See on turunduse üks osa, et erinevaid asju pakkuda.

•• Piletihindades on muutusi plaanis?

Ma ei ole spetsialist sel teemal.

•• Kuidas euro tulek võiks hindadele mõjuda?

Ametlik statistika on näidanud, et euro tulek ei ole hinnatõusu kaasa toonud. Aga kui ise käisid Saksamaal, siis kann õlut maksis varem viis marka ja hiljem viis eurot. Teenustele tuleb ilmselt hinnalisa.

•• Taksofirmadel läheb ka järelikult hästi, see on ju vesi teie veskile.

(Naerab – A. E.)

•• Sa oled siis selgelt samas paadis nendega, kes aimavad hinnatõusu?

Mingi hinnatõus tuleb ikka, jah. Päevapealt ehk mitte, aga lõppkokkuvõttes tuleb juurde.

•• Tallink ka – tubli Eesti meeste firma, aga laevadel on Soome hinnad…

Mis mõttes Soome hinnad?

•• No ega teie laeval ju alla viie euro õlut kätte ei saa.

(Naerab – A. E.) Nojah, nii ta on. Nõudluse ja pakkumise vahekord…

•• Kuidas taksofirmal läheb?

Saavutasime oma eesmärgi. Tegime taksofirma sellepärast, et taksoteenus on turistile visiitkaart. Kui taksojuht tüssab, siis klient tuleb ikka hotelli sõimama: takso seisis ju hotelli ees! Me ise ju ka oleme näinud, kui nigel teenindus on taksofirmadel olnud. Taksojuhid sõimavad, keelduvad lühikestest sõitudest, kaardiga maksta ei saa, tšekki ei väljastata, varahommikuks tellida õieti ei saa. Sellise olukorra suutsime praegu murda, ka teised firmad on nüüd korrektsemaks läinud. Mingid suvalised taksod on ennast kollaseks värvinud, peavad meid eeskujuks.

•• Ma olen ise ka vist sattunud ainult paari taksojuhi peale, kes sõimamise asemel pakuvad tubli ja korralikku teenust…

Ostsime autodesse tipptehnoloogia. Meil ei ole „kiisut”, keegi ei röögi eetris, vaid tehnika näitab, kuhu sõita.

•• Kas tagantjärele vaadates sellist tunnet pole, et oleks pidanud taksovärgiga vaiksemalt alustama? Kui vaadata teie parklat Pärnu maantee viadukti juures, siis see on ikka pidevalt lauskollane. Autod seisavad, tellimusi justkui pole.

Praegu on hoopis sedapidi, et tahame nii autojuhte kui ka taksosid juurde. Ostame masinaid juurde ja laieneme – taksojuhte on meil 130 kandis, aga tahaksime selle viia 200 juurde. Oleme pakkunud head teenust ja oleme nähtavad. Muidugi lootsime veel kiiremat tulekut, aga on OK algus olnud. Sõitude arvult oleme juba eesotsas – turuosa on juba üle 20%.

Nüüd on aeg hakata raha teenima

Umbes nii kõlab laevavägilase Tallinki järgmiste aastate suurim väljakutse.

Tallink on viimasel ajal metsikult investeerinud. Uued laevad, hotellid, taksofirma. Vara on ettevõttel küll 30 miljardi krooni eest, aga kopsakas on ka laenukuhi. Laene on ligi 18 miljardi krooni jagu, pikaajalisi laene nende hulgas pisut üle 16 miljardi krooni. Tallinki suuromaniku Infortari audiitorid olid viimast auditit tehes üsna närvilised, nimetasid, et lühiajalisi laene on selgelt liiga palju, ja viitasid, et see võib muret põhjustada.

Aga nüüd on suuremad investeeringud tehtud ja raha paigutada pole enam eriti tarvis. Lisaks on maha maetud (vähemalt esialgu) suurejoonelise Lasnamäe City arendus, Kivimäe haiglakompleksi projekt, lennukompanii Estonian Airi ost ja veel nipet-näpet.

Samal ajal hoiavad Tallinki-Infortari juhid silmad-kõrvad lahti nii hotellindusturul kui ka linnahalli saatuse puhul. Lätis võib hotellikett pikeneda, esimene majutuskoht võidakse ehitada ka Stockholmi. Üsna konkreetseks läks hotelliehitus vahepeal juba ka Helsingis. Tallinki omanikud on korduvalt maininud, et eesmärk on rajada oma hotell kõigisse laevafirma sihtkohtadesse. Samuti on juba langetatud otsus, et tublisti tuleb laiendada ka Tallink Takso kollasekarvalist autoparki. Nii et rahakraani pole päris kinni keeratud. Aga nüüd lõpuks saab keskenduda põhilisele – raha teenimisele.

Tallink teenib praegu endiselt puhaskahjumit, aga see selleks. Oluline on, et firma laevadel seilab aastas üle kaheksa miljoni reisija. Ja veel olulisem, et näiteks 2008.–2009. majandusaastal oli ettevõtte brutokasum üle 2,5 miljardi krooni. See on märk, et kannatab korralikult teenida küll.

Tallinki jaoks on selle aasta kõige magusamad kuud alles ees: põhisumma kühveldatakse kokku just suvekuudel.

Tohutu laenukoorma kohta armastab üks Tallinki suuromanikke ja ekspankur Ain Hanschmidt elegantselt öelda: „Moodne majandus nõuab laenamist, ega naturaalmajanduse stiilis ikkagi ei saa.” Ja lisab, et Tallinki omanikud tunnevad pangahärrasid läbi ja lõhki ehk teisisõnu, pankadega osatakse hästi läbi saada.