Naftahinna langus ja USA vähenenud nõudlus musta kulla järele tähendab, et naftariigid vaatavad üha enam Hiina poole. Kuid näiteks Saudi Araabia ja Venezuela turuosa vähenes eelmisel aastal, sest Lääne sanktsioonide all kannatav Venemaa hakkas vana „sõbra" Hiinaga sõbrustama.

Tänane teade Saudi Araabia kuningas Abdullahi surmast lisab ebakindlust, milline saab olema OPECi edasine naftapoliitika. Nafta hind täna kerkis. Analüütikute sõnul on siiski väheusutav, et Saudi Araabia senisest kursist kõrvale keerab ja vähem naftat turule paiskama kukub.

See kõik tähendab aga OPECi riikide ja Venemaa vahelist üha pingestuvat võitlust Hiina turu pärast. Võitlevad aga ka OPECi riigid omavahel.

OPECi riigid on seni põhjendanud nafta jätkuvat ületootmist sellega, et riigid soovivad säititada oma turuosa erinevatel olulistel turgudel.

Hiinast tulev statistika aga näitab, et mõne suure OPECi riigi turuosa Hiinas on oluliselt langenud, import Venemaalt on samal ajal tõusnud lausa 36%. Saudi Araabia on kaotanud 8% ja Venezuela 11% turust.

Ka USA  osa on oluliselt vähenenud - 42 miljonilt barrelilt kuus 25,6 miljonile ja seda vaid aastaga.

Venemaa ja Hiina suhetes on aga püksid selgelt Hiina jalas. Hiina huvi on selles, et naaber Venemaa veel suuremasse auku ei kukuks, sest see võib muuta olukorra riikide vahelisel piiril rahutuks. Lisaks tähendab Venemaalt nafta ostmine seda, et väheneb nende enda sõltuvus Lähis-Ida naftast.

Hiina ja Venemaa on viimastel kuudel sõlminud mitmeid koostöölepinguid ka muus vallas. Ometi arvavad eksperdid, et kahe riigi juhid on lähedased vaid tänu sellele, et neil on mõlemal seda vaja. Teineteise suhtes ollakse endiselt ettevaatlikud ja tähelepanelikud.

OPECi suurimad naftatootjad Saudi Araabia ja Iraak on Aasia riikidele kaua pakkunud head allahindlust, et turuosa võita.

Hiljuti pidasid Saudi Araabia, Venemaa, Venezuela ja Mehhiko kõrged ametnikud kinniste uste taga läbirääkimisi, mille ajendiks oli Venemaa üha kasvav roll Hiinas. Venezuela president käis Hiinas finantsabi küsimas ja kindlustas enda sõnul 20 miljardi dollari eest finantseeringuid. Riik on aga tõsises hädas ning isegi selline rahasüst ei aita Venezuelat, kes nõnda palju naftahinnast sõltub.

Venemaa lubab hiinlastel samal ajal investeerida kümneid miljardeid dollareid enda riiki, isegi nafta- ja gaasiprojektidesse, mis veel mõni aasta tagasi oleks olnud võimatu.