Eile tekkis segadus, kui keskerakondlane Jaanus Karilaid tõi välja, et alates 1. oktoobrist saarte vahelist parvlaevaliiklust korraldama hakkav TS Laevad peavad lepingu järgi tingimata kasutama uusi parvlaevu. Laevafirma on ise tunnistanud, et kõik uued parvlaevad õigeks ajaks liinile ei jõua. Võib-olla ei ole oktoobri alguseks kohal ühtegi tellitud alust. TS Laevade juht Kaido Padar ütles oma vastuses, et uute parvlaevade reeglit lepingus ei ole. Vaatame järgi.

Parvlaevad peavad lepingu alusel vastama mitmetele tingimustele. Juba esimene punkt kõlab sedasi. Reisiparvlaevad peavad „olema spetsiaalselt lepingu tarbeks ehitatud uued reisiparvlaevad." Edasi tulevad punktid reisijate arvu, parvlaevade mahutavuse, laadimise aja ja paljude muude detailide kohta. Selle järgi on õigus Jaanus Karilaiul. Uute parvlaevade nõue on lepingus selgelt sees.

Aga vaatame edasi vedaja ehk TS Laevade kohustuste alla, kus asub teiste seas punkt 4, mille järgi on vedaja tõepoolest kohustatud teenuse osutamiseks kasutama reisiparvlaevu, mis vastavad eelnevatele tingimustele, kuid vedajal on ministeeriumi kirjalikul nõusolekul õigus kasutada liiniveoks ajutiselt ka lepingu punkti 10 alapunktides 8 ja 11 sätestatust väiksemaid reisiparvlaevu, kui selline vajadus on tingitud reisiparvlaeva tehnilisest rikkest, korralisest remondist, ilmastiku- või jääoludest või veetasemest.

„Väiksema reisiparvlaeva kasutamisel arvestatakse reisitasuks ühe reisi eest 80% tavapärase reisitasu maksumusest. Kokkulepitust suurema reisiparvlaeva kasutamisel täiendavat tasu ei maksta. Vedaja teavitab väiksema reisiparvlaeva kasutamisest ja selle põhjusest viivitamatult ministeeriumi," on lepingus kirjas.

Mida alapunktid 8 ja 11 siis kajastavad?

8. punktis on ära toodud see, et reisiparvlaevad peavad alternatiivsete variantidena ära mahutama:

a) 150 sõiduautot (laiusega 1,85 m ja pikkusega 4,65 m) või vastavalt muud sõidukid (veoautod, autorongid, bussid jne);

b) kümme autorongi (laiusega 2,85 m ja pikkusega 19 m ja teljekoormusega 13 tonni;

11. punkt kõneleb sõitjatest. Reisiparvlaev peab omama päästevahenditega varustatud sõitjakohti vähemalt 600 sõitjale, sh omama sisesalongis istekohti vähemalt 400 sõitjale.

Niisiis võivad parvlaevad ajutiselt olla ka väiksema mahutavusega kui lepingus toodud. Samas ei tohiks hilinenud parvlaevad minna ei tehnilisese rikke, korralisese remondi, ilmastiku- või jääolude ega ka veetasemest tuleneva probleemi alla. Ka Kaido Padar ütles eile Ärilehele, et ministeeriumi poolsete trahvidega on nad arvestanud. Iga asendusparvlaeva puhul arvutatakse välja, kui palju see trahvi kaasa tooks. Hiljem teenitakse raha tagasi sellega, et uusi parvlaevu tootvad Türgi ja Poola tehas peavad hilinemiste eest omakorda maksma leppetrahvi TS Laevadele.

Maksimaalne trahv oleks seejuures 5 miljonit eurot, kuid lepingus on välja toodud ka väiksemad trahvid. Nii võib trahvisumma maksimumäär olla ka 100 000 eurot, kui TS Laevad „mõistliku aja jooksul" oma probleemi kõrvaldavad.

Niisiis on TS Laevad kohustatud hankima ja vedama tõesti spetsiaalselt lepingu täitmiseks valmistatud reisiparvlaevadega, aga ajutiselt võivad nad kasutada ka vanemaid pille. Küsimus on selles, kui suure trahvi ministeerium riigifirmale määrab ja kui palju on näiteks "mõistlik aeg".

Olgu öeldud, et TS Laevade poolt ostetud Regula, mis tõenäoliselt samuti 1. oktoobrist ajutiselt liinile läheb, mahutab 105 autot ning 400 reisijat. Oleks tore teada, milline trahv selle parvlaeva pealt alla neelata tuleb.