Air Baltic pakkus Eestile diili: lendame 14,5 miljoni eest

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) kaalus enne uue lennufirma Nordic Aviationi asutamist ka muid võimalusi Eesti lennuühenduste tagamiseks. Kaaluti nii liinihangete korraldamist, aga ka mitte-midagi-tegemist. Nendele variantidele lisaks küsiti pakkumist ka meie lõunanaabritele kuuluvalt lennufirmalt Air Balticult.

Air Balticu pakkumine sisaldas:

- lende Eestist 2 propeller- ja 1 reaktiivlennukiga;
- lisaks Air Balticu tänastele sihtkohtadele Stockholm, Kopenhaagen, Amsterdam, 1 kord päevas Brüssel, Oslo, Kiiev;
- eeldati, et Eesti riik asutab teenust telliva ettevõtte, mille kaudu ostetakse Air Balticult teenust sisse;
- riik maksaks teenuse eest 1,5 aasta jooksul 14,5 miljonit eurot.

Pärast Euroopa Komisjoni negatiivse otsuse avalikuks tulemist peetud pressikonverentsil lausus aga majandus- ja taristuminister Kristen Michal, et lõunanaabrite pakkumist küll kaaluti ja kindlasti tuleb suhtlust jätkata ka edaspidi, kuid Air Balticu pakkumine oli Eesti võimalusi arvestades liiga kallis.

MKM on ühtlasi veendunud, et uue ettevõtte alustamiseks ei ole vaja Euroopa Komisjoni kooskõlastust, sest riigi osalemisel ettevõtte kapitalis rakendatakse erainvestori põhimõtet - igal riigi investeeringul on kaasas äriplaan, millest nähtub investeeringust loodetav tulu või muu majanduslik kasutegur.