Aivar Rehe: eurole ülemineku järel Läti ja Leedu pankade arv väheneb
Pärast seda, kui Läti ja Leedu lähevad üle eurole, väheneb mõlemas riigis ilmselt seal tegutsevate kommertspankade arv, ütles Danske Banki tegevjuht Aivar Rehe intervjuus BNS-ile.
"Läti liigub praegu põnevas aastas, eurole ülemineku aastas," ütles Rehe. "On märgata, et Läti valitsus ja keskpank astuvad jõulisi samme euro sobivuskomisjoni töö jaoks. Protsess näitab, et eeldatavasti soovitakse veel enne suve saada põhimõttelised nõusolekud ja väga oluline on seejuures ära fikseerida kurss."
Eesti suhtes langetati lõplik otsus euroalaga ühinemiseks 2010. aasta juulis. "See jättis pankadele lühikesed viis kuud finišisse jõudmiseks," märkis Rehe. "Lätlased on alustanud aktiivset ettevalmistustööd oluliselt varem, valitsus esitas äsja vastava taotluse. See tähendab, et teises kvartalis tahetakse eurole üleminekule viimased siduvad otsused saada. Seejärel saab kohalik pangandus ja ettevõtlus praktilise väljakutsega rinda pista."
Kuid lisaks Lätile on valitsuse tasandil oma potentsiaalset soovi euroga liituda väljendanud ka Leedu ja Poola, märkis Rehe. "Ma tõstaksin siin esile Poolat väga olulise riigina nii Euroopa majanduse aspektist kui ka nii-öelda ühendusena vana Euroopa ja Ida-Euroopa vahel. Nende kahe riigi lisandumisel hakkab euro integratsioon geograafiliselt tervikuna realiseeruma." ütles Rehe. "Ma arvan, et ka Leedu läheb nüüd sõnadelt tegudele. Ja 2015 võib olla täitsa reaalne euro kasutuselevõtuks."
"Eurole üleminek Lätis ja Leedus muudab oluliselt sealset pangandusteenust. Ma hindan, et mõlemas riigis väheneb pankade arv, peaasjalikult koondumiste ja ühinemiste kaudu," ütles Rehe. "Kui vaadata pankade koondumiste ajalugu, siis Eesti pangandus tegutseb peamiselt Skandinaavia panganduse juhtimisel selgelt kõrgema efektiivsusega, aga Lätis ja Leedus ei ole see piisavalt realiseerunud."
Baltimaades kokkutõmbav Unicredit on Rehe sõnul praegu ainuke, kes läheb teise suunda, tõmbudes suures osas Balti turult välja. "Baltikumi panganduse arengut silmas pidades, on see otsus kui väike tõrvatilk meepotis – aga ei enamat. Prognoosin, et pankade arvus toimub kindlasti koondumiste kaudu muutusi nii Läti kui Leedu pangandustes," ütles Rehe.
Rehe sõnul on ilmselt on õigustatud ootus, et Poola finantsturg võiks eurole ülemineku järel Baltimaade omaga rohkem integreeruda. "Kuna meie saame oma klientidele tagada enda võimekate emapankade vahendusel pangateenuseid üle maailma, erinevaid finantsinstrumente, nagu garantiikirjad ja letter of credit, siis sel viisil tehakse äri siit Euroopast kuni Hiinani," ütles Rehe. "Tuleb tunnistada, et seetõttu pole me praktiliselt realiseerinud Poola pangandusega laiapõhjalist koostööd. Küll on aga Danske Bank ka seal oma filiaaliga esindatud."
Strateegiliselt on Rehe sõnul võtmetähtsusega see, et euroga liitumine ei jääks lihtsalt sõnadeks, vaid reaalselt toimiks. "Praegu räägime ühelt poolt sellest, kuidas osade Euroopa riikide majandus tuleb päästa ja rahalised raskused tuleb ületada. Teiselt poolt on riigid, kes on liitumas euro integratsiooni protsessidega. See annab tunnistust, et eurost on kujunemas globaalne valuuta," ütles Rehe.
Läti peaminister Valdis Dombrovskis, rahandusminister Andris Vilks ja Läti Panga president Ilmārs Rimšēvičs allkirjastasid esmaspäeval Euroopa Komisjonile ja Euroopa Keskpangale taotluse hinnata riigi sobivust euroalaga liitumiseks. Läti esitab teisipäeval taotluse saada erakorralise konvergentsi aruanne, mis hindab Maastrichti kriteeriumide täitmist Lätis ja Läti valmisolekut eurole üleminekuks.
Leedu valitsus on seadnud eesmärgiks minna üle eurole 2015. aastal. Möödunud nädalal kiitis riigi valitsus heaks eurole ülemineku kava ja moodustas eurole ülemineku juhtimiseks strateegiliste otsuse komisjoni eesotsas peaminister Algirdas Butkevičiusega.
Poola peaminister Donald Tusk ütles veebruaris, et Poola finantsolukord 2015. või 2016. aastal peab olema selline, et Varssavi saaks alustada eurole ülemineku protsessi.
