Järgneb Sampo Panga juht Aivar Rehe arvamusavaldus Eesti majanduse tulevikuvisioonide teemal:

Eesti ettevõtlus on käesoleva aastal näidanud eeskujulikku jätkusuutlikkust. Oleme kenasti hakkama saanud ja tahan loota kõige paremat ka tulevikuks, kuid on mitu "aga".

Eesti majandust tuleb otseselt vaadata Euroopa majanduse aktiivsusest sõltuvalt. Suvi on möödunud ja juba oodatult viitavad majanduskindluse ja tarbijakindluse usaldusindeksid riskide kasvule, majanduskasvu pidurdumisele ning isegi pikemaajalisele langusele suures osas Euroopa majandusruumis.

2013. aastaks saab Euroopale prognoosida kahte võimalikku arengustsenaariumi - rahulikum langus või järsk ja laiapõhjaline langus.

Mõlemad arengustsenaariumid on seotud Euroopa poliitilis-rahandusliku otsusega seoses Kreeka jäämisega eurotsooni või riigi lahkumisega euroalast. Samaväärselt on Euroopat kummitamas ka Hispaania panganduse probleemid ning võimalik laiapõhjaline abi ESM vahendusel.

Eesti sihtekspordi turud on Skandinaaviamaad, mistõttu võime eeldada, et meie majandusaktiivsus saab "riivamisi" puudutatud suurest "lainest".

Võttes arvesse Rootsi ja Soome majanduste tunduvalt tihedamat põimumist Euroopa turgudega, peame olema valmis pehmemaks majanduskasvuks.

Hiljuti avaldatud Soome negatiivne majanduskasv on selle näiteks, kusjuures Eestit puudutab see otse – läbi ekspordi vähenemise, kui ka kaudselt tööjõuturule avalduva survena.

Eestile kolmas aktiivne ja oluline turg Venemaa annab meile täiendava võimaluse seoses Venemaa WTO-ga liitumisega. Sisuliselt on tegemist suure majandusliku võimalusega.

Samas poliitiline pinge võib piirata majandusliku edu realiseerumist. Lisaks peame arvestama pidevalt riskiga, milleks on Vene ettevõtete madalam maksekultuur. Ettevõtluses tähendab see nõuet oma äri finantsiliselt kindlustada.

Maailmamajanduse põhivaluutade – euro ja USA dollari stabiilsuses on 2013. aastal oluline ennekõike USA roll.

Ameerika Ühendriikide riigivõla juhtimine on globaalne teema, mis on väljakutseks Ameerika presidendile peale 2012. aasta valimisi.

Piltlikult öeldes on euroala võlakriis vaid pinnavirvendus juhul, kui lahvab USA võlakriis. EL ja USA on läbi viimase viie aasta kriisis käitunud erinevalt – Euroopa rääkinud kärbetest, USA riiklikust majanduse stimuleerimisest.

2013. aasta saab ookeani taga läbi suur hulk seniseid stimulatsiooniprogramme. Sealne majandus paraku iseseisvalt ikka veel ei funktsioneeri. Samas on riigivõla tase ja eelarve defitsiit rekordiline.

Eesti majanduse väljavaade ja kasvuprognoosid järgnevaks kaheks kuni kolmeks aastaks annavad kindlust, et tööhõive püsib stabiilsena ja loodan, et see hoiab jätkuvalt kasvutrendi.

Oluline on, et meie ettevõtluskeskkonda kinnistuks suhtumine, kus äritegemine on elatusallikas, mitte soov kiirelt rikastuda. See loob parema vundamendi nii olemasolevate murede, kui ka tuleviku muutustega hakkama saamiseks.

Eestil, kui väikese tarbimismahuga riigil, on väljakutse hoida hinnatõusudel mõistlik piir ees. Hinnatõusu suurimaks mõjuriks on elektrihinna võimalik tõus elektrituru avamisel ning kütte ja teised järelvalveliselt reguleeritavad hinnad.

Prognoosin mõõdukat palgakasvu, mis muutub pigem individuaalselt ning on seotud iga ettevõtte puhul eraldivõetuna tootlikkuse kasvuga. Samas üldiselt teenivad ettevõtted aktsepteeritavat kasumit, mis lubab vajadusel olla paindlikum palgakulude osas.

Kutsun Eesti tarbijat jätkama ja hoidma säästlikkust ja mõistlikku tarbimise joont.

2012. aastal on kuue kuu Euribor läbivalt järjepidevas langustrendis olnud ja praeguseks kogunisti 0,55% peale alanenud. Lähemal ajal võime aga veelgi madalamaid tasemeid näha, kuid mitte palju.

Põhistsenaariumi järgi on aasta pärast Euribor tänaste tasemete juures. 

Ühe äärmuslikuma stsenaariumi järgi võib kuue kuu Euribor olla aasta pärast aga ka 0,25% või madalamgi.

Sellise stsenaariumi jaoks oleks vaja täiendavat jõulist Euroopa Keskpanga tegevust (täiendavad intressikärped ja ekstreemstsenaariumina isegi negatiivsed intressid).

Lõpetuseks esitan prognoosi Eesti olulisemate majandusnäitajate osas:

Aasta/Näitaja  Majanduskasv (%)  Töötus (%)  Inflatsioon (%)
2012  2,2  11  3,1
2013  3,7  9,3  2,8
2014  4,2  8,7  2,3