Aivar Sõerd: eelarvekava tühjendab reserve ja täidab Läti riigi eelarvet

 (50)
Aivar Sõerd
Aivar SõerdFoto: Andres Putting

Järgmise aasta riigieelarve esimesel lugemisel riigikogus ütles rahandusminister Toomas Tõniste, et ta ei tea, miks neid aktsiise tõstetakse. Eestimaalased, kes pole aastaid üksteist kohanud ja Läti piiril Superalko poodides justnagu klassi kokkutulekul kokku saavad, teavad küll miks nad seal käivad. Eesti ja Läti kaupluste aktsiisikaupade hinnaerinevus on kasvanud kahekordseks.

Praeguse koalitsiooni vastutustundetu eelarvepoliitika tulemusi näeme juba täna, aga suuremaid tagasilööke alles eelseisvatel aastatel. Valitsus tõi riigikokku defitsiidis eelarve ajal kui majandus on kasvufaasis. Praegune majandustsükkel eeldab, et eelarve koostatakse tuntavas nominaalses ülejäägis. Eelarve on aga nii nominaalses kui ka struktuurses defitsiidis ja kavas on tühjendada reserve.

Raha mida ümber jagada, on järgmise aasta eelarves palju. Kogu selle toreduse juures on koalitsioonierakonnad paraku tunda saanud ka mõningaid tagasilööke. Lisaks arulageda aktsiisipoliitika masendavatele tagajärgedele takerdus Euroopa Komisjoni riigiabi loa taha suhkrumaks. Minister Jevgeni Ossinovski võib küll jumalat appi paluda, aga kui riigiabi luba pole, siis maksu ei tule.

Seotud lood:

Kuna praegune koalitsioon tahab teha kõike teistmoodi kui viimased Reformierakonna juhitavad valitsused, siis peab see kuidagi ka eelarves välja paistma. Uue poliitika nurgakiviks sai niinimetatud strateegiliste investeeringute programm. Tänu Euroopa Liidu eelarve vahenditele on investeeringuteks raha palju, aga puudu on headest ideedest, millega Eestit majandusseisakust välja viia. Juurde voolavat investeeringute raha tuleb ühtlase kihina laiali jaotada objektidele, mis on juba ammu paika pandud eelmiste valitsuste poolt.

Valitsuse strateegiliste investeeringute programmis on riiklik üürielamute kava, aga see sarnaneb pigem traditsioonilisele katuserahade jaotamisele. Riisipere-Turba raudteejupp näib pooliku projektina ja selle panus majanduse käimatõmbamisse on küsitav. Strateegiliste investeeringute kava väljapaistvaks majakaks jäi Tallinna Linnahall.

Valitsuse poliitikate tulemusel oleme saanud Euroopa Liidu kiireimad hinnatõusud ja see on eemale peletanud Soome turistid. Turismisektori pidi uuele tõusule viima Linnahalli planeeritav hiiglaslik rahvusvaheline konverentsikeskus.

Üllatuslikult selgus aga, et Tallinna Linnahall tõmmati hoopis järgmise aasta eelarvest maha. Nii nagu suhkrumaksu puhul, osutus ka siin takistuseks Euroopa Komisjoni riigiabi luba. Asi on selles, et loa saamiseks tuleb taotluses näidata, mis on riigi toel rahastatava objekti sihtotstarve. Sel ajal kui majandusminister kirjeldas Linnahalli kui rahvusvahelist konverentsikeskust, tuli Tallinna Linnavalitsus välja oma visioonikavandiga, mille järgi tuleb sinna hoopis kontserdi- ja teatrisaal. Riigiabi luba ei saa enne taotlema hakata kui on ära otsustatud, kas seal hakatakse konverentse korraldama või teatrit tegema.

Tallinna Linnahalli ehituse edasilükkumise tõttu ehitajad järgmisel aastal siiski tööta ei jää. Vabanevad ehitusressursid liiguvad Läti piirile, kuhu kerkivad kümned ja kümned Superalko nimelised kaubanduskeskused. Seal on vabu krunte laialt saada, pole südalinna ehituspiiranguid ega segamas ka muinsuskaitse tingimused. Keegi ei küsi ka Euroopa Komisjoni riigiabi luba.

Opositsioon on riigieelarvet kritiseerides veidi üle pingutanud. Järgmise aasta eelarve põhieesmärk valitsuse sõnastuses on Eesti väljaviimine majandusseisakust. Opositsioon ei saa aru, kuidas terve mõistuse kategooriatega kirjeldades saab rääkida buumi tunnustega majanduse seisakust väljaviimisest. Aga saab küll.

Lisaks olemasolevatele edukatele ekspordiharudele hakkavad kasvama ka joogitootjate eksporditellimused Lätti. Tööd ja tellimusi saab ka transpordisektor, sest Lätti saadetud alkoholilaadungid tuleb ka Eestisse tagasi vedada.

Loe veel

Kui rahandusminister ei tea miks valitsus neid aktsiise tõstab, siis meie teame kuidas valitsust aidata. Reformierakonna fraktsioon andis täna juba teist korda riigikogu menetlusse aktsiisiseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega taastataks aktsiisimäärad nii nagu need olid 2015. aastal. Arulageda aktsiisipoliitika peatamiseks on praegu viimane aeg.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare