Aivar Sõerd: Eesti keskmine palk on 70 protsenti kõrgem kui Venemaal
Eestis, Lätis ja Leedus on palgad viimastel aastatel kiiresti kasvanud. SEB andmetel oli eelmise aasta neljanda kvartali andmetel kõige kiirem palgakasv Eestis, ulatudes 7,6 protsendini. Prognooside kohaselt on ka tänavu oodata üle 6 protsendilist palgakasvu. Kuna inflatsioon samal ajal alaneb, toob see kaasa reaalpalga kasvu, mis tähendab inimeste heaolu ja toimetuleku paranemist.
Kui palgakasv ei põhine tootlikkusel, tähendab viimaste aastate tööjõuturu arengute tulemusel toimunud tööjõu ühikukulu suurenemine meie ettevõtete kasumimarginaalide kahanemist ja makromajanduslikku riski.
Sellest tulenevalt saab majanduse edasine areng tugineda kõrgema lisandväärtusega ja teadmistemahukamate majandusharude osakaalu suurenemisel.
Muutunud julgeolekuolukorras on esile kerkinud majandusliku julgeoleku argument ja seda eelkõige võrreldes idanaabriga. Juba praegu on Eesti keskmine palk ligi 70 protsenti kõrgem Venemaa palgatasemest, veel suurem on erinevus pensionides.
Erinevus elatustasemetes suureneb lähiaastail veel, sest rubla nõrgeneb ja Venemaa kidur majanduskasv asendub pessimistlikumate prognooside järgi peagi majanduslangusega. Venemaa majanduse langus ei anna võimalust palgakasvuks ja rubla nõrgenemine vähendab tarbijate ostujõudu. Kuna Venemaal on importkaupade osakaal tarbimise struktuuris suur, siis on näiteks toidukaubad juba märksa kallimaks läinud.
Lisaks sellele on Venemaal tänavu järjepanu ebaõnnestunud kõik võlakirjaemissioonid ja see teeb keeruliseks riigieelarve defitsiidi katmise. Olemasolevaid reserve ja erastamistulusid ei saa ju lõpmatuseni jätkuda. Selline olukord seab riigieelarve ja ka eelarvest tulu saajate olukorra pingelisse seisu.
Selle kõige tõttu kavandatakse Venemaal pensionireformi – ettepanekud tõstavad pensioniiga ja vähendavad pensioni baasosa töötavatel pensionäridel. Olukorda teeb aga veelgi halvemaks võimetus kaasata vahendeid globaalselt võlakirjaturult ja see kahandab ka võimalusi majanduse stimuleerimiseks.
Seega jätkub lähiaastail kiires tempos Eesti elanike heaolutaseme suurenemine Venemaaga võrreldes ja meie julgeolekuriskide maandamisel on see oluline argument.
