Aivar Sõerd: Neivelti maksumuudatus oleks silmatorkav tagasilöök
Pankur Indrek Neivelt avaldas oktoobrikuu Eesti Päevalehe veergudel arvamust, et Eesti vajaks tulusid õiglasemalt jaotavat maksusüsteemi. Tema arvates tuleks üheaegselt tõsta tulumaksu ja maksuvaba miinimumi, mis suurendaks vaesemate ja vähendaks jõukamate sissetulekut. Ärileht uuris, mida vastaspooled sellest arvavad. Endise rahandusministri, Reformierakondlase Aivar Sõerdi hinnangul oleks Neivelti ettepanek üldist tulumaksumäära tõsta laias pildis silmatorkav tagasilöök meie niigi kahanevale konkurentsivõimele maksude valdkonnas.
Kõigepealt, tulumaksuvaba miinimumi tõstmise vajadus on ilmselge. Kuna see pole juba aastaid tõusnud, siis ainuüksi inflatsiooni katmiseks oleks miinimumi vaja tõsta 10-15%. See oleks kooskõlas tulumaksusüsteemi toimimise loogikaga. Paraku oleks see riigieelarvele märkimisväärne kulu ja järgmise aasta eelarves selleks ruumi ei jäänud. Tuleb aga arvestada sellega, et tuginedes tänasele teadmisele, majandusprognoosidele ja lähiaastate eelarveväljavaadetele, on 2014+ eelarvetes veel vähem ruumi.
Teiseks, tõesti on nii, et ka hästi töötavate maksusüsteemide puhul ei saa lõpmatuseni kinni jääda sinna, mis seni on saavutatud. Maksusüsteemi on vaja pidevalt kaasajastada ja edasi arendada, kasvõi põhjusel, et teised riigid pingutavad praegu päris palju, et oma majanduskeskkonda soodsamaks muuta. Riigid konkureerivad omavahel töökohtade ja investeeringute pärast. Tõsi, maksusüsteem ei ole ainuke argument, on ka palju muid tegureid, mis mõjutavad investorite otsuseid, olgu selleks transpordiühendused, majanduspoliitika ettearvatavus või tööjõu kättesaadavus. Aga ka maksusüsteemi mõju ei saa alatähtsustada. Esimesed ohu märgid on juba tulnud: ärisõbralike riikide edetabelis läks Leedu meist mööda.
Kolmandaks, õige on tema väide, et dividendid on meil väga kõrgelt maksustatud. Lätis näiteks on dividendide lõplik maksumäär 15%. Kindlasti vaidleks aga vastu tema ettepanekule tõsta üldine tulumaks 26%-le. Kunagi oli meie tulumaksumäär sellel tasemel, aga võrreldes aastatetaguse ajaga on riikide maksupoliitikas toimunud silmatorkavalt suur areng. Riigid on vähendanud tulumaksu, eelkõige ettevõtete maksukoormust ja teiste otseste maksude osakaalu, ning suurendanud tarbimismaksusid. Peamiseks põhjuseks on eesmärk püsida riikidevahelises maksukonkurentsis tugevamal positsioonil. Kahanevaid eelarvelaekumisi kompenseeritakse aga tarbimismaksude tõstmisega. Ennekõike peavadki riigid arvesse võtma naaberriikide maksupoliitika arengut.
Meie peame arvestama sellega, et Soome riik vähendab alates järgmisest aastast summaarset ettevõtte maksukoormust 4,5 protsendipunkti võrra 20%-ni, mis on juba madalam meie praegusest üldisest tulumaksumäärast. Soome riik uuendab ka dividendide maksustamist. Dividendide maksukergenduse elluviimine ei lähe aga Soomes eriti libedalt: oponendid on kritiseerinud, et ebaõiglase maksukergenduse saavad suure netovaraga ja väikese omanikeringiga ettevõtted. Olgu sellega kuidas on, ilmselgelt otsib Soome võimalusi, kuidas oma maksusüsteemi konkurentsivõimelisemaks muuta.
Leedu poliitikud andsid suvel teada, et sotsiaaldemokraadid on taganenud varasemast astmelise tulemaksu plaanist. Põhjust tasub tähele panna: erinevate astmetega tulumaksusüsteem tähendaks valitsusele liiga suurt maksutulu vähenemist! Leedu üksikisiku tulumaksu määr on 15%. Rootsi alandab järgmisest aastast ettevõtte tulumaksu 26,3%-lt 4,3 protsendipunkti võrra allapoole. Kõiki eeltoodud näiteid arvesse võttes oleks Neivelti ettepanek üldist tulumaksumäära tõsta silmatorkav tagasilöök meie niigi kahanevale konkurentsivõimele maksude valdkonnas. Pealegi tähendaks see veelgi suuremat tööjõu maksukoormust, mida maksuvaba miinimumi tõstmine täies mahus ei kompenseeri. Kõrged tööjõumaksud on ka meie praeguste määrade puhul piisavalt suur probleem. Kui rääkida õiglasemast maksusüsteemist, siis võiks esile tuua näiteks ühe probleemi, mis vajaks lahendamist: krediidiasutuste keskmisest väiksema maksukoormuse. Aga see teema vajab eraldi pikemat käsitlemist.
