Aastaid tagasi toodi need reservid üle riigikassasse eesmärgil, et paremini korraldada riigi rahavoogude juhtimist. Rahavoogude parem juhtimine tähendab aga seda, et pool haigekassa ja töötukassa reservidest on tänaseks ära kulutatud riigi igapäevasteks kuludeks.

Riigil on kaks põhilist reservi - stabiliseerimisreserv ja likviidsusreserv. Stabiliseerimisreservi maht on veidi üle 400 miljoni euro ja seal suuri muutusi toimunud pole. Sinna läheb igal aastal juurde osa Eesti Panga kasumist ja ilma riigikogu loata sealt välja võtta midagi ei saa. Suurem rahade liikumine toimub aga likviidsusreservis. Täpsemalt öeldes rahade liikumine on seal suuremas osas ühesuunaline, välja läheb rohkem kui sisse tuleb. Nii eelmise kui ka üle-eelmise aasta kokkuvõttes vähenes riigi peamine reserv nii nominaalsummas kui protsendina SKPst.

Likviidusreservi on erinevad valitsemissektori üksused hoiustanud 1,3 miljardit eurot, suurimad hoiustajad on haigekassa ja töötukassa. Reservis oli aga eelmise aasta lõpu seisuga finantsvara alles vaid 676 miljonit eurot. Seega pool haigekassa ja töötukassa reservidest on ära kulunud riigi jooksvateks kuludeks. Siinkohal tuleb lisada veel seda, et haigekassa ja töötukassa reservide tühjendamine on seaduserikkumine. Eesti Haigekassa seadus ja töötuskindlustuse seadus lubavad seda raha üksnes hoida, mitte kasutada igapäevakulude katteks.

Rahandusministeeriumi ametlikud prognoosid ütlevad, et ka tänavu voolab raha likviidsusreservist välja rohkem kui sisse tuleb. Rahandusministeerium ei saa reservi päris tühjaks lasta, vaid peab hoidma kindlaksmääratud miinimumvaru. Kuna likviidsusreservi tühjendamine ja hoiustajate rahade kulutamine jätkub, siis pole kaugel enam ka see aeg kui miinimumvaru piir ette tuleb. Sealt edasi tuleb võtta välislaenu, et riigieelarve negatiivset rahavoogu ära katta.

Riigieelarve kontrolli komisjonis küsisime, et millal see aeg saabuda võib ja kas see võib juhtuda juba käesoleva aasta esimesel poolel. Ministri vastus oli, et seda välistada ei saa. Komisjonis kuulsime ministrilt ka tavapärast kõigi eelmiste valitsuste süüdistamist. Kõik varasemad valitsused olevat süüdi selles, et Jüri Ratase valitsusel riigikassast raha rohkem välja voolab kui sisse tuleb. Meile üritati riigikassa kehva seisu põhjendada ka sellega, et valitsus on võtnud suure eesmärgi teenindada vastavalt laenugraafikule jooksvaid laenukohustusi. Kui küsisime, et kui palju siis laenu eelmisel aastal tagasi maksti, kuulsime vastuseks, et kaks miljonit eurot. Võrdluseks olgu öeldud, et reservid vähenesid eelmisel aastal 70 miljoni euro võrra.

Reservide vähenemine eelmisel aastal oli mõneti üllatav, sest maksutulude laekumine oli erakordselt hea. Mitmed maksumuudatused soodustasid maksutulude kuhjumist just 2018. aastasse. Kommertspankade maksukohustus tuli ettepoole, kuna nad hakkasid avansilist tulumaksu maksma jooksvalt teenitud kasumilt. Üksikisikud ei julgenud maksusegaduse tõttu oma maksuvaba tulu täies ulatuses ära kasutada ja tagasimaksed nihkusid tänavusse aastasse.

Suure ühekordse tulu sai riigikassa eelmisel aastal seoses kolmandiku Tallinna Sadama aktsiate müügiga.

Tulude üldise hea laekumise taustal näeme aga aktsiisitulude erakordselt kehva laekumist. Maksutulude sõidutamine Läti riigi eelarvesse ja soomlaste ostude vähenemine põhjapiiril annab tunda ka riigikassas. See, milleni valed maksupoliitilised otsused ja lõtv eelarvepoliitika viinud on, kajastub ka riigi rahakotis. Tulemuseks on olukord, et kingime maksutulu Läti riigile ja samal ajal tühjendame oma väheseid allesjäänud reserve.