Aivar Sõerd: Tulemas on läbi aegade kõrgeim maksukoormus
Lõppeval nädalal suruti Riigikogus läbi maksumuudatuste kobareelnõu, mille mõjud alles hakkavad vähehaaval selgemaks saama. Üks küsimus, millele rahandusminister kuidagi vastust anda ei tahtnud, oli selle kohta, et milliseks kujuneb Eesti järgmiste aastate üldine maksukoormus. Põhjust küsida on, sest minister kordas riigieelarve ettevalmistamise ajal pidevalt, et maksukoormus on alaneva trendiga.
Vastus sellele küsimusele tuli nädala lõpus, kui selgus, et kui algselt oli teada, et 2017. aasta maksukoormus on 34,7 protsenti, siis maksumuudatuste kobareelnõu mõjul tõuseb see järgmisel aastal 35 protsendini ja 2018. aastal 35,8 protsendini. Olgu öeldud, et see on Eesti ajaloos maksukoormuse absoluutne tipp. Aastatuhande algul oli see vahemikus 30-32 protsenti ja kõrgeim tase oli viimase majanduskriisi ajal, kui maksukoormus kerkis 34,8 protsendini. Üheks põhjuseks oli siis majanduslanguse ajal järsult kahanenud sisemajanduse koguprodukt. Kuna maksukormust arvutatakse kogutud maksutulude suhtena sisemajanduse kogutoodangusse, siis SKP langus tõstis maksukoormuse kõrgele.
Peale majanduskriisi langes maksukoormus 32,6 protsendile SKPst. Maksumaksjate Liit on öelnud, et Eesti maksukoormus peaks olema mitte rohkem kui 33,3 protsenti.
Rahandusministeerium on põhjendanud maksude head laekumist ka maksuameti hea tööga. See on õige, aga üldises pildis vaid üks komponent. Suurem osa maksutuludest laekub ilma igasuguse maksuameti sekkumiseta. Maksude head laekumist saab põhjendada ka SKP struktuuris toimunud muutustega. SKP aastakasvu on negatiivselt panustanud äriotstarbelised investeeringud ning kaupade ja teenuste eksport. Kasvu on vedanud eratarbimiskulutused, valitsuse investeeringud ja palgafondi kasv. Kui vaatame meie tarbimismaksude keskset maksusüsteemi, siis viimased komponendid ongi need, mis põhiliselt toodavad ka maksutulu.
Aga maksukoormuse kujunemisel on ikkagi põhilised maksupoliitilised tegurid. Kui tõusevad aktsiisid ja kehtestatakse uued maksud, siis tõuseb ka maksukoormus. Tööjõu maksukoormus palgaskaala alumises otsas langeb, aga tõuseb sellest tasemest, kust algavad väljaõppinud oskustööliste, keerukamate seadmete operaatorite ja suuremat lisandväärtust loovate töökohtade palgad.
90- ndate keskel viis Eesti ellu meile palju edu toonud maksureformi. Selle keskseteks põhimõteteks olid suhteliselt madal üldine maksukoormus, lai maksubaas ning erinevate tulutasemete ja tululiikide võrdne kohtlemine. Paistab, et tookordsest Mart Laari juhitud valitsuse poolt ellu viidud maksureformist on peagi järel vaid riismed. Me liigume maksuvaba miinimumi kaudu tulude astmelise maksustamise suunas, lihtne maksusüsteem asendub keerulisega ning ettevõtete konkurentsivõimet edendanud madal maksukoormus jääb minevikku.
