Piirikaubanduse olukorra ulatus ja tõsidus on rahandusministrile kohale jõudnud. Näiteid piirikaubandusest võib leida ka mujal Euroopas, aga Eesti-Läti piiril toimuv on pretsedenditu. Euroopa Liidus teist sama mõõtmega piirikaubanduse näidet praegu ei leia. Läti kaudu käib varsti kolmandik eestlaste aktsiisikaupade ostudest.

Sellel nädalal tulevad oktoobrikuu aktsiisilaekumise andmed. Need näitavad, et probleem süveneb kiiremini kui valitsuse roosade prognooside kõige hullemates riskistsenaariumites. Rahandusminister on terve suve ja sügise olukorda monitoorinud ja analüüsinud. Septembri lõpus lasi minister valitsusel kinnitada järgmise aasta riigieelarve, millega jagatakse laiali raha, mida sinna ei laeku. Riigikogus läheb riigieelarve peagi kolmandale lugemisele. Seal on tänavusele muretule prognoosile järgmise aasta numbrite real veel 100 miljonit eurot juurde kirjutatud. Seda raha Rahandusministeeriumi riigikassa osakond järgmisel aastal ei näe.

Küsimus pole juba ammu enam vaid piirikaubanduses. Odavad Läti aktsiisikaubad on levimas ka ettevõtlusesse. Lõuna-Eesti baaripidajad on leidlikud. Odava Läti viinaga on võimalik palju rammusamat äri teha kui lihtsalt piirikaubandusega. Trikk seisneb selles, et vaja on ühte Eesti maksumärgiga viinakorki ja odavat Läti viina. Läti viinal keeratakse kork maha ja asendatakse Eesti maksumärgiga pudelikorgiga. Kui pudel tühjaks saab, siis trikki korratakse. Ühe Eesti maksumärgi alt saab baarides maha müüa kastide kaupa odavat Läti viina. Seaduserikkumise tõkestamiseks tuleb Maksu- ja Tolliametis uuesti palgale võtta aktsiisiinspektorid, nii nagu oli 15 aastat tagasi.

Eelmisel nädalal jäi mulje, et maksuküsimustes, kus rahandusministril peaks valitsuses olema sisuliselt vetoõigus, pole ministril isegi mitte sõnaõigust. Aga rahandusminister on meil leidlik. Vahetult enne järgmise aasta riigieelarve kolmandat lugemist on nüüd selgunud, et kuskile eelarve ridade vahele on ära peidetud 35 miljonit eurot, mille minister nüüd päevavalgele toob. See raha olevat katteallikaks, et ära jätta järgmise aasta 1. veebruari aktsiisitõus.

Juba homsel valitsuse kabinetinõupidamisel hakkab rahandusminister esitlema kübaratrikki, kuidas ilma tulusid suurendamata ja kulusid kärpimata riigieelarvest 35 miljonit eurot leida. Trikk võib aga ebaõnnestuda, sest Euroopa Komisjon lõpetas hiljuti liikmesriikide eelarvete revisjoni. Euroopa Semestri nimelise eelarvete ülevaatuse protsessi käigus leidis Euroopa Komisjon, et Eesti riigieelarve miinus pole mitte 60 miljonit eurot nagu valitsus on leidnud, vaid 360 miljonit eurot.

Täna tuli Euroopa Komisjonilt lõplik hinnang liikmesriikide eelarvete kohta. Sellest nähtub, et Eesti on sattunud varasemast eeskujuliku eelarvepoliitikaga riikide grupist nende riikide gruppi, millistele on tehtud eelhoiatus, et järgmise aasta eelarvega võib olla sisulisi probleeme. Euroopa Komisjon märgib Eesti puhul ära muu hulgas ka aktsiisitulude ebarealistliku prognoosi.

1. veebruari aktsiisitõusu ära jätmisest ei piisa kaugeltki piirikaubanduse probleemi lahendamiseks. Asi on selles, et järgmise aasta eelarvesse on tegelikult sisse kirjutatud kaks aktsiisitõusu. Peale veebruarit on järgmine aktsiisitõus 1. jaanuaril 2019. See tähendab, et enne aktsiisitõusu soetatud varudelt läheb aktsiis 2018. aasta eelarvesse. Ka peale 1. veebruari aktsiisitõusu ära jätmist jääb aktsiisivahe Lätiga piisavalt suureks, et piirikaubandus võiks jätkuda.

Aga ka Eesti inimesed on leidlikud. Peale odavatele aktsiisikaupade saab Läti piirilt ka odavamaid kodumasinaid, ehitumaterjale ja tarbekaupu. Ühe ostureisiga jääb inimestele 64 eurot raha rohkem kätte. Ühe pereliikme kohta. Kas on olemas veel arulagedamat aktsiisipoliitikat kui Jüri Ratase valitsuse esimese tööaasta töötulemus?