Aivar Sõerd: valitsusjuhi hinnang maksureformi mõjude kohta osutus valeks

 (93)
Aivar Sõerd
Aivar SõerdFoto: Madis Veltman

Augusti lõpus avalikustas Maksu- ja Tolliamet üksikisikute eelmise aasta tuludeklaratsioonide koondandmed. https://www.emta.ee/et/kontaktid-ja-ametist/uudised-pressiinfo/pressimaterjalid. Esmakordselt on seal toodud ka tuluvahemikud, mis arvestavad Jüri Ratase valitsuse maksureformi uute maksuvaba tulu astmetega. Maksureformi mõjudele õige hinnangu saamiseks tuleb ära oodata käesoleva aasta tuludeklaratsioonide andmed, aga järeldusi saab juba teha ka eelmise aasta tuludeklaratsioonide põhjal.

Kõigepealt meenutame peaminister Jüri Ratase lubadust sellest, et maksureformist võidab 86 protsenti töötajatest. "Kõige rohkem aitab maksureform kuni keskmist palka teenivaid inimesi, kes võidavad iga kuu 64 lisaeurot", rääkis peaminister. Mõni aeg hiljem teatas peaminister, et maksureformist võitjaid pidi olema siiski 80 protsenti. 2017. aasta tuludeklaratsioonide andmed kinnitavad, et kumbki väide pole õige.

2017. aasta tulude kohta esitati kokku 665 768 tuludeklaratsiooni. Ühiseid tuludeklaratsioone enam teha ei saanud. Maksimumsumma võitu 64 eurot (2018. aastal 62 eurot) võisid teoreetiliselt saada need inimesed, kelle tulu kuuarvestuses jäi vahemikku 180 kuni 1200 eurot (2018. aastal vahemik 190-1200 eurot). Selliseid tuludeklaratsioone oli kokku 385 235, ehk tuludeklaratsioonide koguarvust 58 protsenti.

Deklaratsioone, kus tulu jäi vahemikku 1200 kuni 1776 eurot, oli kokku 114 204. Need on deklaratsioonid, kus teoreetiline võit jäi vahemikku 1-64 eurot, ehk kokku 17 protsenti deklaratsioonidest. Seega tegelikud numbrid jäävad suurelt maha nendest numbritest, millest peaminister meile rääkis.

Seotud lood:

Aga edasi. Maksureformi mõjude analüüsimisel tuleks vaadata mitte eelmise aasta, aga käesoleva aasta tuludeklaratsioonide andmeid, sest maksureform algas sellel aastal. Need andmed tulevad aasta pärast. Inimeste tulud kasvavad aastaga 6-7 protsenti, maksuvaba tulu astmete vahemikud on aga fikseeritud eurodes. Seega sissetulekute kasvades jääb igal aastal maksureformist võitjaid vähemaks ja kaotajaid tuleb juurde. Eurodes fikseeritud tuluvahemik, kus maksuvaba tulu hakkab vähenema kuni jõuab nullini, on vahemik 1200 kuni 2100 eurot.

Kui tulevad 2018. aasta võrdlusandmeid, on maksureformist võitjaid kindlasti vähem kui 2017. aasta tulude põhjal, kuna aastaga on inimeste tulud kasvanud. Tulude kasvades liigub igal aastal üha rohkem inimesi oma tuludega sellesse vahemikku ja hakkab kaotama maksuvaba tulu. Näiteks kui õpetajate keskmine palk jõuab järgmisel aastal 1500 euroni, tõuseb ka marginaalne tulumaksumäär 34 protsendile tavapärase 20 protsendi asemel. Seega osa palgatõusust läheb riigile tagasi suurema tulumaksukoormuse tõttu. Lisaks palgale lähevad maksuvaba tulu arvestusse ka muud tulud.

Tuludeklaratsioonid ei kajasta kõiki tulusid, mis võetakse arvesse maksuvaba tulu arvutamisel. Näiteks Eestist saadud dividenditulu, mida pole vaja deklareerida. Seega

võitjate arv võib dividenditulu lisamisel jääda veel väiksemaks. Tõsi on ka, et kõik tulusaajad ei pea tuludeklaratsiooni esitama, aga väga palju see number üldist pilti muuta ei saa.

Kokku deklareeriti sellel kevadel eelmise aasta tulu üle 8,3 miljardi euro. Aasta varem, 2016. aasta deklaratsioonide põhjal oli tulu kokku 7,8 miljardit eurot. Seega aastaga kasvasid eestimaalaste tulud 6,4 protsenti.

Keskmine deklareeritud aastane brutotulu 2017. aastal oli enne kogutulust maha arvamiste tegemist 12 921 eurot, mis teeb kuu keskmiseks sissetulekuks 1076 eurot. Palgatulu deklareeriti eelmise aasta eest kokku 6,5 miljardit eurot, mis teeb keskmiseks deklareeritud palgaks 1031 eurot kuus. Võrdluseks statistiline keskmine palk kerkis tänavu teises kvartalis 1321 euroni. Statistikaameti andmed erinevad maksuameti andmetest, aga igal juhul kasvab palgatulu tuntavalt ka tuludeklaratsioonides. Prognoositavalt ei ulatu maksureformist võitjate koguarv tänavu, ehk maksureformi esimesel aastal isegi mitte 70 protsendini töötavate inimeste koguarvust. Tulude kasvades väheneb võitjate arv ka igal järgmisel aastal kiires tempos ja varsti on kaotajaid rohkem kui võitjaid.

Maksureformi välja töötanud koalitsioonierakonnad pole ka ise enda poolt looduga rahul. Eranditult on kõik osapooled öelnud, et seda tuleb hakata parandama. Paraku oleks parem, kui samad erakonnad rohkem maksueksperimente ette ei võtaks, sest tulemuseks saab olla vaid veel hullem maksukäkerdis

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare