Rimšēvičsi kriminaaljuurdluses on olemas tunnistused altkäemaksu nõudmise kohta TKB-lt mõned aastad tagasi, kui pank veel töötas, kuid oli raskustes. Jutt käib umbes nelja aasta tagustest sündmustest, mis muutusid aktuaalseteks pärast uusi tunnistusi, mis andis õiguskaitseorganitele TKB endine juhtfiguur, kirjutas Ir, vahendab Läti Delfi.

Läti korruptsiooni ennetamise ja tõrje büroo (KNAB) juht Jēkabs Straume ei kinnitanud ega lükanud ümber Rimšēvičsi juurdluse seotust TKB-ga. Ka Rimšēvičs ise ei ole küsimustele selle seose kohta vastanud.

Läti finants- ja kapitalituru komisjon (FKTK) seadis piirangud TKB tegevusele 2016. aasta 22. jaanuaril ja varsti pärast seda pank suleti. Juba vähemalt aasta enne seda olid aga pangal raskused piisava kapitaliseerituse saavutamisega. TKB esindajad lahendasid probleemid FKTK-ga altkäemaksude abil, oletavad uurijad. On kahtlus, et probleemide lahendamiseks FKTK-ga maksti raha Rimšēvičsile ja selles protsessis osales ettevõtja Māris Martinsons.

Ir tuletas meelde, et 2015. aastal otsis politsei TKB ruumid läbi seoses rahapesukahtlustusega. Ametist vabastati juhatuse liige Viktors Ziemelis. Selle asja juurdlus jätkub ja on võimalik, et selle juurdluse käigus saadud informatsioon aitas kaasa uue juurdluse alustamisele.