Ajakirjaniku pilguga: Lollikindel äri
„Puusärgid on nii kallid praegu,” tõdes esimene. „Tuttaval olid matused, maksid 16 000! Ilmatulek ei maksa midagi, aga maha ei jõua kuidagi matta.” Teine ei kostnud selle peale midagi. „Tuhastamine on odavam,” jätkas esimene. „Lasen end põletada. Ja ilus ka ei ole jätta ennast ussidele uuristada. Muidugi kui seal sügaval üldse usse ongi,” lisas ta.
Teine proua võttis seepeale oma asjad ja kadus. Ei tahtnud vist end veel nii vanaks tunnistada. Esimene aga tellis kakao, topeltsuhkruga.
Kuuldu pani mõtlema sellele, et leidub valdkondi, mis pakuvad tööd ja leiba igal ajal. Majandustsüklid neid ei taba ning äri uksekell heliseb kriisist hoolimata. Kui palju on sellist korgina pinnal püsivat äri Eestis ja millise osa moodustab see meie majanduse kogutoodangust?
Näiteks Vene kriisi päevil pürgisid üldisest mõõnast hoolimata edasi veel mitu valdkonda, teiste seas turism ja metsamajandus. Enne viimast langusspiraali andsid Eesti majanduskasvule kõige rohkem juurde aga kaubandus, töötlev tööstus ja kõikjalt kostvad haamrilöögid. Ometi ootab nii mõnigi neist nüüd abi.
Alati kindla sissetuleku tagavad pagaritooted ja puusärgid moodustavad vaid kitsa osa majandusest. Et rääkida uuest kasvust, on tarvis müüa ka teisi kaupu. Müüa, nagu ei olekski tegemist eestlasega! Häid ja müügiedu väärivaid tooteid on meil piisavalt.
Müügitöö tähtsust on hakanud rõhutama ka ettevõtjad ise.
„Ei tasu püssi põõsasse visata, vaid otsida aktiivse müügi kaudu uusi võimalusi,” nentis Harju Elektri juhatuse esimees Andres Allikmäe Päevalehele antud kommentaaris.
Kakao topeltsuhkruga
Tõusva turu päevil leidis kaup ostja iseenesest, tuli see lihtsalt valmis teha. Aastate eest pakkus isegi ühe küpsuskirjandi teema „Kõik müügiks”. Nüüd kurdavad ettevõtjad, et müük ei lähe ning etteteatamise aeg on nihkunud suuremate tarnete puhul – näiteks Kehra paberivabrikus – napilt ühele kuule. Prognoosida on võimatu! Seda kõlavamad peavad olema müügihõiked, kinnitavad tootjad. Nende hääl peab kostma aga eelkõige uutele turgudele. Sest teine asi, mida ettevõtjad on juba kogenud, on nimelt edukast – või esmakordselt katsetatud – müügist juurde võidetud välisturud. Nii hakkab motoks saanud „ekspordi kasv” ehk viimaks pead kandma.
