Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni esimene amet oli lehepoiss. "Ei tegelenud küll lehtede müügiga, vaid lehtede koju vedamisega koduses naabruskonnas," rääkis ta.

"Leht ilmus pärastlõunal, nii et peale kooli sõitsin rattaga ringi ja vedasin ajalehti kodutreppidele. Tegin seda kuus päeva nädalas ja olin umbes 12-aastane. Teenistus oli 4,25 dollarit nädalas ehk umbes 70 USA senti päevas. Õppisin nii vastutust kandma kui ka koertega toime tulemist,“ sõnas Hansson.

Lastekodu lapsed kinkisid noorele kasvatajale tänutäheks kutsika

Chemi-Pharmi asutaja Ruth Oltjer töötas 12. eluaastast kooli kõrvalt Tallinna Väikelaste Lastekodus abitöölisena.

"Põhiliselt koorisin kartuleid, hiljem sain juba lapsi ka magama panna. Palka sain 48 rubla kuus, töötasin neli tundi päevas, Hiljem arstina tööle asudes sain palka 90 rubla kuus," meenutas ta.

"Õppisin, et lapsed, ka hingelt kriibitud lapsed, on oma olemuselt head ja tahavad olla armastatud ja et nad on valmis väga suurteks tegudeks ühe sülle võtmise või muinasjutu lugemise eest. Tahtsin nii väga olla nende kõigi ema, sest oma ema igatsesid nad kõige rohkem."
Tahtsin nii väga olla nende kõigi ema, sest oma ema igatsesid nad kõige rohkem.

"Töötasin seal neli aastat ja kui ma läksin südalinna kooli, siis nad kinkisid mulle oma kõige armastatuma asja, nende valvekoera kutsika. Küllap sellepärast pühendan siiani oma vaba aja puudust kogevate laste abistamisele, nende annete ja tugevuste leidmisele ja neile tuleviku vôimaluste tutvustamisele," rääkis Oltjer.

Kui pool palgast läheb jäätisele, siis pole asi õige

Investor Jaak Roosaare meenutas esimest töökohta mustsõstarde järelkorjaja Rõngus. "Ilmselt olin umbes 10-aastane. Tegin seda tööd ühe päeva, sain selle eest 4 krooni, ostsin 2 krooni eest jäätise ja sain aru, et sellise tööga kaugele ei jõua," rääkis ta.

"Järgmiseks rajasin spordibaasi oma müügileti ja müüsin sportlastele coca-colat ja snickersit ja teenisin suvega üle 3000 krooni. Õppisin eelkõige seda, et ettevõtluses liigub rohkem raha kui palgatöös ja häid töötajaid on raske leida," ütles Roosaare.

Põllul kõplajast lasteaiakasvatajaks

Circle K Eesti AS-i peadirektor Kai Realo esimest töökohta täpselt ei mäleta. "Ilmselt oli see seotud suvisel koolivaheajal põllul kõplamisega. Vanust oli mul sel ajal ehk 10 aasta ringis. Selline töö oli tollal väga tavaline, sest kolhoosis käidi tööl ka klasside kaupa nii kevadel kui sügisel."

"Õpetas see peamiselt seda, et hea töö tegemiseks on vaja palju püsivust ja sihikindlust ning et täitsa kasulik on osata ka teiste tööd korraldada, sest siis võis juhtuda, et said põllult koju ilma riideid määrimata. Töö tasustamine oli pigem sümboolne, kuid õpilasmalevas teenitud raha eest sain osta elektrilise õmblusmasina, millega ema tegi mulle väga ägedaid riideid," rääkis ta.

Esimeseks päris töökohaks, mille kohta tehti kanne ka tööraamatusse, peab Realo lasteaeda, kus töötas suvevaheajal kasvatajana. "Käisin siis juba keskkoolis ja olin 16-aastane. Töökogemus oli silmiavav, sest sain esimese juhtimiskogemuse, kus nö alluvaid ei olnud võimalik ise valida."

Tema suurimaks väljakutseks oli enda kehtestamine ning kõigele vajalikule tähelepanu jagamine. "Teenitud summa suurust enam ei mäleta, aga see oli tavakasvatajate palgast vaid pisut madalam. Üldiselt ei mäleta ma seda, et oleksin lapsena tööl käinud raha pärast, pigem ikka seetõttu, et see ise tegemine tundus huvitav ja soov täiskasvanuks saada oli tol ajal popp," lisas ta.
Üldiselt ei mäleta ma seda, et oleksin lapsena tööl käinud raha pärast, pigem ikka seetõttu, et see ise tegemine tundus huvitav ja soov täiskasvanuks saada oli tol ajal popp.

"Kõik kooli ajal saadud töökogemused andsid mulle arusaamise, et mõistlik on õppida, et saaksin teha seda, mida ma tegelikult tahan teha. Samuti selguse, et iseseisvus ja eestvedamine on omadused, mis mind ilmselt elus edasi viia aitavad. Tol ajal need mõtted mu peas muidugi nii selgesõnalised ja arukalt väljendatud polnud," rääkis ta.